1-08-232\2

1-08-232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-232 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Albert Anstali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Albert Anstal (isikukood: 38608150302; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Albert Anstal tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 08.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Albert Anstali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Albert Anstal mõisteti süüdi Harju Maakohtu 12.06.2006.a otsusega KarS § 121 järgi 25.09.2004.a toimepandud kuriteo episoodis ja vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata 2 osa võrra, s.o 2 aastat 9 kuud ja 21 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.06.1996.a ja lõpp on 02.06.2009.a. Albert Anstali kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi vanglas. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 1-korral. Võimalikul vabanemisel asub elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Albert Anstali vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku, võimalikku riski alkoholi kuritarvitamiseks. Albert Anstal taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on A. Anstali ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Anstali on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistusaeg on liiga pikk. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Anstali ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Anstal tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Anstali isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Anstali on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistusaeg on liiga pikk. Arvestades A. Anstali poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. 3 Kohtunik