Obsah (5)

§ 199§ 63§ 68§ 65§ 76

1-08-970 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-970 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuist

§ 199

lg 2 p 4,7 ja 8; § 209 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kohaldati liitkaristust, loeti kergem karistus raskeima karistusega kaetuks ning mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aega, 28 päeva, karistusaja hulka ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 23.09.2003.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta võrra ning mõisteti liitkaristusena lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.05.2005.a ja lõpp on 05.04.2010.a. A. Mordovini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib minna elama elukaaslase juurde ning loodab seal ka tööd leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Mordovini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo sooritamise riskid on kõrged, samuti ei ole täidetud tingimused elektroonse järelevalve kohaldamiseks. Loksa linna sotsiaalmajas asuv tuba on ülerahvastatud, seal elab kinnipeetava naistuttav koos 3 alaealise lapsega ning elektroonse järelevalve rakendamine neis tingimustes on raskendatud. Aleksandr Mordovin taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör leiab, et isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud ning

1. korda kannab vabadusekaotuslikku karistust. Hetkel omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla, kuid vabaduses planeeritav elukoht ei ole kriminaalhooldaja hinnangul stabiilne ega sobilik elektroonilise järelevale kohaldamiseks. Lähtuvalt eeltoodust ei pea prokurör võimalikuks Aleksandr Mordovini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevale alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Mordovini ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Mordovin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Mordovini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud ning
2. korda kannab vabadusekaotuslikku karistust. Hetkel omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla, kuid vabaduses planeeritav elukoht ei ole kriminaalhooldaja hinnangul stabiilne ega sobilik elektroonilise järelevale kohaldamiseks. Arvestades A. Mordovini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik