lg 2 p 4,7,8, § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta;
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 kuu.
MS § 238 lg 2 alusel 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi vangistus 8 kuud.
lg 1, § 64 lg 1 kohaldamisega loeti kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu 08.05.2006.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega - vangistus 3 aastat ja 6 kuud ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud. 22.02.2006.a – 22.08.2007.a osaliselt ärakantud karistus 1 aasta 6 kuud ja 1 päev vangistust arvati liitkaristusest maha. Alates 23.08.2007.a on ärakandmata vangistus on 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise algus oli 23.08.2007.a ja lõpp on 21.08.2009.a. V. Karaychentsevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 80% ulatuses töövõimetus. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama oma isiklikku korterisse Kiviõlis, tööle vabaduses esialgu ei soovi minna. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Karaychentsevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna on tegemist korduvkuritegevusega, millega näitab oma hoolimatut suhtumist ühiskonnas toimivatesse reeglitesse ja normidesse. Kuriteod on muutunud julmemaks, kuritegude toimepanemisel on kasutatud vägivalda, süüd täielikult ei tunnista ning ei ole motiveeritud narkootikumidest loobuma. Vladimir Karaychentsev taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul, kuna isik on 8-korral kriminaalkorras karistatud ja kandnud korduvalt vangistust, kuid vangistuse viibitud aja jooksul ei ole isik õppinud, töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides ega muul viisil tegutsenud selle nimel, et kindlustada vabaduses seaduskuulekat elu. Kriminaalhooldaja andmetel tekib probleem elektroonilise järelevale seadmete paigaldamisega Karaychentsevi elukohta. Kinnipeetav ei oska objektiivselt põhjendada, miks ta paneb pidevalt toime kuritegusid ning lähtuvalt eeltoodud põhjendustest ning võttes arvesse ka seda, et kriminaalhooldaja ei toeta Karaychentsevi ennetähtaegset vabanemist, ei toeta taotlust ka prokurör. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Karaychentsevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Karaychentsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Karaychentsevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 8-korral kriminaalkorras karistatud ja kandnud korduvalt vangistust, kuid vangistuses viibitud aja jooksul ei ole isik õppinud, töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides ega muul viisil tegutsenud selle nimel, et kindlustada vabaduses seaduskuulekat elu. Kriminaalhooldaja andmetel tekib probleem elektroonilise järelevale seadmete paigaldamisega Karaychentsevi elukohta. Arvestades V. Karaychentsevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, arvukust ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.