1-08-895\2

1-08-895 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-895 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Anneli Helmann Prokurör Kati Miitra Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Konstantin Grigorievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Konstantin Grigoriev (isikukood: 38409050274; viibib XXXVanglas) RESOLUTSIOON Jätta Konstantin Grigoriev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 22.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Grigorievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Konstantin Grigoriev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.05.2007.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistuse ärakandmist alates tema kinnipidamisest. 2 Karistuse kandmise algus oli 19.12.2006.a ja lõpp on 19.07.2008.a. K. Grigorievi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi ega tööta ega ole osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama vanemate juurde Tallinnasse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub K. Grigorievi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav omab elukohta ja lähedaste toetust. Isiku allutamisele käitumiskontrollile omab positiivset osa isiku resotsialiseerumisel. Konstantin Grigoriev taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et isik on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab
2. korda. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole kinnipeetav töötanud, õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides ega muul viisil tegutsenud selle nimel, et kindlustada vabaduses seaduskuulekat elu. K. Grigorievil puudub vabaduses ka garanteeritud töökoht. Lähtudes eeltoodust ning arvestades ka seda, et isik kannab karistust ühiskonnaohtliku süüteo eest, ei pea prokurör võimalikuks ega ka otstarbekaks K. Grigorievi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Grigorievi ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Grigoriev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Grigorievi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab
3. korda. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole kinnipeetav töötanud, õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides ega muul viisil tegutsenud selle nimel, et kindlustada vabaduses seaduskuulekat elu. K. Grigorievil puudub vabaduses ka garanteeritud töökoht. Arvestades K. Grigorievi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik