4-07-4700\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-07-4700 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne PP Kärdla PJ juhtivkonstaabel Kaupo Känd Kaebuse esitaja Ergo Aas ja tema esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver Väärteo asi Ergo Aas´a kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
2. augusti 2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2500.07.001501 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. november 2007.a. Kaebuse eitaja Ergo Aas – sündinud xx. xx. xxxx.a. Xxxxx xxxxx, Xxxxxxx, xxxxxxx, EV kodanik IK xxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx xx xxx, xxxxxxxxxx, töökoht XX X ja X XXXXX, elukoht Xxxxx xx-x, Xxxxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxx, xxxxxx Xxxxxxx, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
4. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
5. augusti
6. a. otsus väärteoasjas nr. 2500.07.001501 E, A.´a IK xxxxxxxxxxx karistuse osas LS § 74 35 lg. 1 järgi koosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati E. A. LS § 74 35 lg 1 alusel rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses 540.- krooni suuruses summas , sest ta juhtis
7. juulil
8. a. kella 08.10 ajal Hiiumaal Heltemaa - Suuremõisa teel mootorsõidukit Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX, millele oli lubatud kuue kaugtule asemel paigaldatud kaheksa kaugtuld. E. A. karistusega ei nõustu. Ta on töötanud XX-s Xja X Xxxx paar aastat ja ei ole ise firma poolt tema kasutusse antud Mercedes-Benzile ühtki tuld ega muud lisavarustust paigaldanud. Auto on tulnud sellisena Mercedese esindusest ja ta on sellega kogu aeg sõitnud ning firmas on veel kaks täpselt sellist autot. Alumistes laternates on kummalgi pool üks lähi- ja üks kaugtuli ning ülal kabiini kohal veel neli lisatuld, kuid korraga ei saagi üle nelja kaugtule sisse lülitada.
9. juulil
10. a. suunati ta koos autoga politsei poolt nende tulede pärast erakorralisele tehnoülevaatusele. Mercedes-Benz, riikliku numbrimärgiga xxx XXX, läbis tehnoülevaatuse edukalt ning mingeid rikkumisi ei avastatud, mille kohta tehti sõiduki registreerimistunnistusele XX xxxxxx vastav märge. Asjast on teadlik ka XX-i X ja X Xxxx juhtkond, kelle arvates on ka kõik nende autod tehniliselt korras ja vastavad etteantud nõuetele. Seetõttu palub E. A. temale mõistetud karistuse tühistada. Tunnistaja A. N., XX X ja X Xxxxx juhataja, ütluste kohaselt töötab E. A. nende firmas juba paar aastat ja on korralik töömees. Äriühing on tellinud omale Mercedese esindusest kolm ühesugust veokit, millele on lisaks alumistes laternates olevatele kaug- ja lähituledele paigutatud esinduse poolt veel neli lisakaugtuld kabiini kohale. Kõik need tuled on paigaldatud ametlikult ja ei firma ega tema autojuhid ei ole ise midagi muutnud ega lisanud. Autod on läbinud iga aasta korralise tehnoülevaatuse ning E. A. kasutuses olev veel
11. juuli
12. a. erakorralise ülevaatuse, kus autodel mingeid vigu ei avastatud. Äriühingu juht leiab, et ei firma ega ammugi nende autojuht milleski süüdi ei ole ja viimase karistamine ei ole õiguspärane. Tunnistaja Jüri Väärtnõu ütluste kohaselt on ta XX Xxxxx juhataja ning tema äriühingul on litsents veokite tehnoülevaatuste korraldamiseks. Ta on teostanud tehnoülevaatust ka AS M ja X Xxxxx veokitele ning nende tehnilise seisukorraga probleeme olnud ei ole.
13. juulil
14. a. teostas ta ka erakorralise ülevaatuse E. A. kasutuses olevale veokile Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX ning mingeid rikkumisi tulede osas ei avastanud. Veokil oli alumistes laternates kummaski üks kaugtuli ja kabiini kohal veel lisaks neli kaugtuld, seega kokku kuus nagu on Eesti teedel lubatudki. Tunnistajad, maanteel E. A. kontrollinud politseiametnikud M. K. ja V. K., andsid ütlusi, et Eestis sõitvatel veokitel on lubatud lisaks tehases paigaldatud kaugtuledele kasutada lisakaugtulesid nii, et nende koguarv ei ületaks kuut ja tulede võimsus kokku ei tohi ületada 75 ühikut. XX X ja X Xxxx kontrollitud veokil Mercedes-Benz riikliku registreerimismärgiga xxx XXX on alumiste laternate klaasidele pressitud tähistuse järgi kummaski laternas üks kaug- ja üks lähi-kaugtule pirn ning nende koguvõimsus ongi juba lubatud 75 valgusühikut, mistõttu ei tohi sellele autole liiklusohutuse huvides lisada enam ühtki lisakaugtuld, kuid autole on neid kabiini kohale paigaldatud isegi veel neli tükki. Seega on autol tulede osas kahekordne rikkumine, sest on ületatud valgusvoo võimsuse koguarv ja lisatud neljale alumisele kaugtulele veel ülemised neli, millega ületatakse ka üldse lubatud kaugtulede koguarvu kahe võrra. Seda peab teadma ka autojuht ning teavitama rikkumisest, juhul kui ta ise neid tulesid paigaldanud ei ole, ka äriühingu juhtkonda. Igal juhul ei tohi ta aga sellise autoga liinile sõita, sest ohustab oma liigvõimsate tuledega teiste liiklejate elu ja tervist. Seetõttu oli neil ka õigus ja kohustus E. A. õigusrikkumise eest väärteoprotokoll vormistada. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt selgus E. A. juhitava Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX, kontrollimisel
15. juulil
16. a. , et autole oli lisaks markeeringutega varustatud alumisele neljale kaugtulele lisatud kabiini kohale veel neli lisakaugtuld , kuigi Eestis kehtestatud eeskirjade kohaselt võib koos lisatuledega kaugtulede arv kokku olla äärmisel juhul ainult kuus. Lisaks sellele ei tohi tulede koguvõimsus ületada kontrollarvu 75, millise võimsuse andsid juba tehase markeeringus näidatud alumised kaugtuled kokku, mistõttu ei oleks tohtinud sellele veokile ühtki lisakaugtuld paigaldada. Laternates olevad pirnid peavad samuti vastama kehtestatud markeeringutele ega tohi mingil juhul erineda. Seetõttu on E. A. rikkunud LS § 74 35 lg 1 nõudeid ja tema karistamine suhteliselt väikese rahatrahviga on igati põhjendatud ning tema karistus tuleb jõusse jätta. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ja tunnistajate ütlusi ning kirjalikke tõendeid, leiab, et E. A. võib küll formaalselt olla toime pannud LS § 74 35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid tema süü selles ei ole tõendatud. E. A. kinnitusel ei ole ta AS X ja X Xxxx poolt tema kasutusse antud sõidukit ise remontinud ja ümber ehitanud ega ka sellele mingeid lisatulesid paigaldanud. Sõidukile oli juba eelnevalt paigaldatud kabiini kohale neli lisakaugtuld ja alumistes laternates on tema teada ainult üks kaugtuli kummaski. Markeeringuid ja tulede neile vastavust ta kontrollinud ei ole. Tema teada on tema kasutuses oleval veokil seega ainult kuus kaugtuld ja neist saab korraga sisse lülitada ainult nelja. Sõiduk on läbinud iga-aastase korralise tehnoülevaatuse ning mingeid vigu ülevaataja avastanud ei ole. Vigu ei avastatud Mercedes-Benzil, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX, ka erakorralisel ülevaatusel
17. juulil
18. a. Kohus tuvastas nimetatud sõiduki ülevaatusel
19. oktoobri
20. a. kohtuistungil kohtuvälise menetleja ja E. A. osavõtul küll kabiini kohale paigaldatud nelja lisatule olemasolu, kuid osapooled ei tõestanud veenvalt, millised tuled asuvad veoki alumistes esilaternates. Vastavatest tulede markeeringutest rääkisid ainult tunnistajad M. K. ja V. K.
21. novembri
22. a. kohtuistungil, kuid ei ole seda veenvalt esile toonud M. K. poolt
23. juulil
24. a. koostatud väärteoprotokollis. Mercedes-Benzi tehnoülevaatust teinud T. OÜ juhataja tunnistustest nähtub, et selle veoki, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX, tuledega oli ja on kõik korras ning kontrollija on selle kohta sõiduki registreerimistunnistusele EB xxxxxx lisanud ka vastava märke. AS M ja P N. juhataja ütluste kohaselt on nende veokid ostetud Mercedese esindustest ja ise ei ole firma ega tema töötajad neid parandanud ega neile mingeid lisasid, sealhulgas tulesid, paigaldanud. Kohus leiab, et E A. sai AS-st X ja X Xxxxx oma kasutusse teadaolevalt korras, firma poolt kontrollitud ja tehnoülevaatused edukalt läbinud veoki, millele ta ise midagi lisaks ei paigaldanud. Ta ei kontrollinud küll tulede vastavust markeeringutele, kuid pidas seda vastavust tehase esindajate poolt paigaldatud tulede puhul enesestmõistetavaks. Tehnoülevaatusel rikkumisi tulede osas täheldatud ei ole. Ka ei ole politseiametnikud väärteoprotokollis ja otsuses täpselt ära näidanud ja lahti kirjutanud E. A. õigusrikkumise asjaolusid ja iseloomu. Politseitöötajad ei ole teinud oma tööd piisava põhjalikkusega ning seetõttu on tuvastamata E. A. süü õiguserikkumise toimepanemises ja seda ei olnud võimalik täielikult tuvastada ka kohtuistungi käigus. Seetõttu tuleb E. A. suhtes mõistetud karistus tühistada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, tühistab maakohus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
25. augusti 2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2500.07.001501 ja lõpetab väärteomenetluse E. A. käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik