) § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse kohaselt Neeme Võsa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ja Neeme Võsale määrati
lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2 100,00 krooni;
lg 4 järgi kohaldati lisakaristust ja Neeme Võsalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et Neeme Võsal on 3 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest. Kaebaja seisukoht: Kaebaja hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebaja väitel mõõdeti tema poolt juhitud sõiduauto kiirust 70 km/h tsoonis mitte 50 km/h tsoonis. Kaebaja on seisukohal, et sõidukiiruse mõõtis politsei liikuvast sõidukist uXXXes 25 m enne Tallinna linna märki, politseiauto liikus kaebaja sõidukile vastu. Politseiauto peatumise ajal oli kaebaja sõidukiirus juba lubatu piirides. Kaebaja ei eita, et ületas kiirust, kuid on seisukohal, et tegi seda 70 km/h tsoonis. Kaebajaga kaasas sõitnud NK juhtis koheselt kaebaja tähelepanu asjaolule, et kiiruse ületamine toimus 70 km/h tsoonis. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja otsuses toodud asjaolu, mille kohaselt on tal kolm kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest; kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja soovis sellega näidata kaebajat halvemas valguses. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt on kaebaja oma ütlusi muutnud endale soodsamaks, on kummaline. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus põhjendatud ja seaduslik; Neeme Võsa rikkumine on tõendatud ja karistus määratud seadusega ettenähtud korras. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; kohus on seotud väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusega. 15.05.2007 koostatud väärteoprotokolli nr AB898294 kohaselt juhtis Neeme Võsa 15.05.2007 kell 23:50 mootorsõidukit kiirusega 87 km/h +/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 3 1.) 15.05.2007 väärteoprotokollis nr AB898294 kajastatud Neeme Võsa ütlused, mille kohaselt ei pannud tähele, kuna oli just linna piir; 2.) 15.05.2007 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt teostati 15.05.2007 kell 23:50 Harju maakonnas Tallinn-Tartu mnt 119/Kanali tee Neem Võsa poolt juhitud sõiduauto XXX r/n XXXliikumiskiiruse mõõtmist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmega Stalker Dual DC22173, antennid KA16733 ja KA16759, tabloo 22019/DU (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr 06071109, seade testitud 15.05.2007 kell 20:00, seade töökorras). Kiiruse mõõtmine teostati paremal seisvast patrullautost, sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim „paigal seistes“. Mootorsõiduk, mille liikumiskiirust mõõdeti, lähenes, liikudes üksinda 1 sõidurajal. Seadme lugem oli 87 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Mootorsõiduk, mille liikumiskiirust mõõdeti, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil on Neeme Võsa allkiri; 3.) Neeme Võsa vastulause, mille kohaselt ei sõitnud ta Tallinna linna sisse politsei poolt märgitud kiirusega, tema sõidukiirust mõõdeti enne linna märki, tema seisukohta saavad tõendada kaasreisijad. Politsei poolt koostatud väärteoprotokolli rikkumise kirjeldusega ta ei nõustu; 4.) LJVO vanemkonstaabel E. Kase (Kask) ettekanne, mille kohaselt oli ta 15.05.2007 tööl autopatrullis ja teostas liiklusjärelevalvet Tartu maanteel. Linnapiirist uXXXes 400 m linna poole sõitis sõiduauto XXX r/n XXX, mille kiiruseks mõõdeti 87 +/-3 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, linnapiirist on sõidukiiruseks kehtestatud 50 km/h; 5.) Õiend Neeme Võsa poolt toime pandud väärtegude kohta; 6.) Tunnistaja MKütlused selle kohta, et nad sõitsid Tartu maanteed pidi Tallinnasse sisse, enne 50 km/h ala märkasid vastu sõitvat politseiautot, mille vilkurid ei põlenud. Nad vaatasid peeglisse, politseiauto pööras üXXXer. Nad jõudsid uXXXes 400 meetrit linnapiirist sõita kui politseiauto pani vilkurid põlema ja pidas nad kinni; 7.) Tunnistaja EK(K ) ütlused selle kohta, et ta mõõtis Tartu mnt piiril kiirust, kasutades mõõteseadet „Stalker“. Stalkeriga saab kiirust mõõta liikumise pealt ja seistes, antud juhul mõõdeti seistes. Aparaat on autos, üks antenn ees ja teine taga. Tabloole tuleb kiirusenäit, mis lukustatakse. Ta mõõtis kiirust uXXXes 400 m linnapiirist linnas sees. Rikkuja peatamisel oli kindel, et rikkuja oli linnapiirist linnas; isik tuli Tartu poolt. Nad sõitsid järgi, võtsid maha, näitasid kiirust. Ei oska öelda, kui palju isikuid autos oli, tema tegeles kaebajaga; 8.) Kaebaja ütlused selle kohta, et 15.05.2007 tuli ta Tartu poolt. Vahetult enne linna piiri sõitis vastu politseiauto, mis keeras kõrvaltänavasse ja sõitis vilkuritega järele. Politsei pidas ta kinni ja talle öeldi, et ta ületas kiirust. Politsei ütles samuti, et ta kirjutaks alla, et ta on süüdi, seda võetavat arvesse kergendava asjaoluna. Ta ei tea, kus täpselt ta linnapiiriga kohakuti oli, uXXXes 3 sekundit enne linna piiri võis tema kiirus olla 70 km/h tsoonis 87 km/h (+/-3 km/h). Politseiametnikke ta ei tundnud. Kohtu hinnangul on tunnistaja EKütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et Neeme Võsa ületas 15.05.2007 lubatud sõidukiirust asulasisesel teel 34 km/h võrra. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on Neeme Võsa poolt juhitud sõiduki liikumiskiirust mõõdetud asulasisesel teel, mitte asulavälisel teel. Asjaolu, et mõõtmine toimus asulasisesel teel, kinnitas ka kiirust mõõtnud politseiametnik EK. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on Neeme Võsa protokolli allkirjastanud, kinnitades seega protokollis sedastatu õigsust. Vahetult peale rikkumist on Neeme Võsa väärteoprotokolli kirja pannud ütlused, mille kohaselt ei pannud ta tähele, et oli juba linnas sees. Kohus leiab, et täisealisel isiku puhul on alusetu eeldada, et ta ei saa aru menetlustoimingute võimalikest tagajärgedest; samuti nähtub õiendist Neeme Võsa poolt eelnevalt toime pandud väärtegude kohta, et isik on väärteomenetlusega kokku puutunud. Kohtu arvates ei ole usutav kaebuse esitaja seisukoht, et politseiametnikud 4 fikseerisid kiiruse vääralt ning EK andis kohtus valeütlusi. Tunnistaja EKe hoiatati teadvalt valeütluste andmise eest, tunnistaja väitel ei tunne ta kaebajat – kohus leiab, et Endel Kasel ei olnud põhjust anda valeütlusi; asjaolu, miks EK oleks pidanud valetama, ei osanud selgitada ka kaebaja. Kohtule ei tundu usutav, et igapäevaselt liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud fikseeriksid tegelikkusele mittevastavaid fakte, koostaksid seejärel väära sisuga väärteoprotokolle ning tuleksid pärast kohtusse teadvalt valeütlusi andma. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti Neeme Võsa poolt juhitud sõiduki kiirust kell 23:50, kiiruse mõõtmine toimus vahetult peale linna piiri. Eluliselt tundub usutav, et hilisel ajal, kui tee on tühi, ei pruugi paljud sõidukijuhid asulasisesele teele jõudes alandada sõidukiirust kohe selleks ettenähtud alas. Tunnistaja MK ütluste kohaselt toimus mõõtmine enne linna piiri ja politseiauto sõitis neile vastu enne 50 km/h ala; kaebaja enda selgitused riimusid tunnistaja poolt antud ütlustega. Kohus leiab, et kaebajal on õigus valida endale sobiv kaitsetaktika; käesoleval juhul on kaebaja seda teinud ning asunud oma rikkumist hilisemalt eitama. Kohus leiab, et tunnistaja MKon asunud toetama kaebaja versiooni toimunu kohta: tunnistaja selgitas, et kaebaja näol on tegemist hea sõbraga. LE § 124 p 1 järgi on lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. On tõendatud, et Neeme Võsa poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks mõõdeti 15.05.2007 87 +/- 3 km/h. Seega ületas Neeme Võsa 15.05.2007 lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h.
lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis väärtegu, mille eest võib toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut;
lg 4 kohaselt võidakse kohaldada ka lisakaristust, võttes isikult ära mootorsõiduki juhtimise õiguse ühest kuni kolme kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub: Neeme Võsa rikkumine on tõendatud; kohtuvälise menetleja otsuse alusel on Neeme Võsat karistatud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena on temalt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et Neeme Võsa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Neeme Võsa on eelnevalt liiklusnõuete eiramise eest karistatud, karistused on kustunud. Kohtu hinnangul pani Neeme Võsa teo toime tahtlikult: Tallinnasse sisenemine ei saanud kaebajale märkamata jääda, liikluses osalejatelt tuleb kohtu arvates eeldada erilist hoolikust ja tähelepanelikkust. Kiirusepiirangud on järgimiseks mitte eiramiseks, kiirusepiirangud on kehtestatud üldist liiklusohutust silmas pidades. On üldteada asjaolu, et mida suurem kiirus, seda pikem on mootorsõiduki võimalik pidurdusteekond. Asulasisesel teel on palju teisi liiklejaid, sh ka jalakäijad, seega on oluline, et sõidukijuht valiks sobiva kiiruse, ületamata seejuures lubatud kiiruse määra. Kohus märgib meedias kajastatu pinnalt, et valesti valitud sõidukiirus on üks liiklusõnnetuste sagedasemaid põhjuseid. Neeme Võsale on määratud rahatrahv üle keskmise sanktsioonimäära, lisakaristust on kohaldatud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistus vastab toimepandule. Määratud karistus peab mõjutama isikut hoiduma edaspidi rikkumiste toime panemisest, kohtu hinnangul on isikult sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol tegemist olulise meetmega, mis peaks edaspidi mõjutama normikuulekale käitumisele. Üksnes rahatrahv ei pruugi karistuse eesmärke täita: sõltuvalt sissetulekutest võib kuid ei pruugi määratud rahatrahv isikule mõju avaldada. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka üldpreventiivset aspekti: üldsusele tuleb anda selge signaal, et lisakaristust võidakse lisaks sõiduki joobes juhtimise eest kohaldada ka kiiruse ületamise puhul. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.