4-07-7645\4

Ärakiri 4-07-7645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-7645 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. veebruar 2008.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Janno Otisalu kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Ü. Kütt 03.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,006103, mille kohaselt karistati J. Otisalu’t Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni s.o 100 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Janno Otisalu, isikukood 38908164715, elukoht *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Tallinna 12 Paide 72720, esindaja korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt RESOLUTSIOON
4. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna
5. detsembri 2007.a otsus väärteoasjas nr 2510,07,006103 ja lõpetada väärteomenetlus Janno Otisalu suhtes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri J. Otisalu’le ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 Ärakiri 4-07-7645 Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Ü. Kütt 03.12.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2510,07,006103 karistati J. Otisalu’t Liikluseeskirja § 123 rikkumise eest – 06.11.2007.a kell 08.24 Järva maakonnas, Türi vallas Türi-Arkma tee
7. km, juhtides mootorsõidukit, ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, põhjustades sellega varalise kahju A O’le. J. Otisalu pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on J. Otisalu’le karistuseks määratud rahatrahv 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut ja LS § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebaja taotlus 21.12.2007.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Janno Otisalu kaebus otsusele väärteoasjas nr 2510,07,
8. Kaebuse esitaja palub kohtul läbi vaadata temale koostatud väärteootsus ning soovib rahatrahvi vähendamist, kuna on ülalpeetav ja õpilane, sissetulekuga (stipendium) * krooni kuus. Samuti palub kaebuse esitaja säilitada tema juhtimisõigus, kuna peab käima iga hommik kodust Keilasse praktikale ja Linnamäe-Keila vahel puudub igapäevane bussiliiklus. Kaebuse esitaja taotleb kaebuse läbivaatamist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, kuna tema elukoht on *. Kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta ei soovi ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.12.2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 03.01.2008.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Janno Otisalu on 03.12.2007.a karistatud väärteoasjas 2510,07,006103 mootorsõiduki juhtimise eest teeoludele mittevastava kiirusega, põhjustades sellega varalise kahju A O, rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Määratud rahatrahv on alla keskmise sellest, mis näeb ette LS § 7417 lg 1 sanktsioonis ettenähtud trahvimäär. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks, mis on miinimum lisakaristuse tähtaeg. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja süü 06.11.2007.a kella 08.24 ajal Türi-Arkma teel LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendatud. Varalise kahju tekitamist on Janno Otisalu põhjendanud sellega, et tee oli libe ning tal on vähe sõidukogemusi ja ta kasutas valesid sõiduvõtteid. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud, et J. Otisalu tegevuses puuduvad Karistusseadustikus (edaspidi KarS) §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud ja KarS §-s 57 loetletud karistust kergendavad asjaolud. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud seda, et J. Otisalu pani vähem kui kuu aega tagasi enne liiklusõnnetuse põhjustamist toime väärteo, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h võrra. Oma tegevusega on J. Otisalu seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisuse. Varasem karistus ei ole suutnud J. Otisalu’t mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seega on J. Otisalu liikluses väga ohtlik teistele ja iseendale ning riik peab andma selge signaali sellest, et teeoludele mittevastava sõidukiirusega sõitmise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega ning eeltoodule tuginedes oli mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et J. Otisalu ei ole varasemast karistusest õppust võtnud ja teiste liiklejate turvalisuse pärast tuleb ta liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada. Asjaolu, et juhtimisõiguse on vajalik praktikal käimiseks, ei saa olla põhjenduseks lisakaristuse tühistamisel. J. Otisalu pidi olema teadlik, et selliste rikkumiste puhul on võimalik karistus juhtimisõiguse äravõtmine. 2 Ärakiri 4-07-7645 Rahatrahvi vähendamist ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks, kuid nõustub rahatrahvi tasumisega osade kaupa. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et J. Otisalu kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuistungist kohtuväline menetleja osa võtta ei soovi ja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesoleva väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 p 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7417 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. 06.11.2007.a koostatud väärteoprotokollis, milles esitatud teokirjeldusega on kohus väärteoasja arutamisel seotud, on J. Otisalu’le süüks arvatud järgmist: juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid ja ilmastikuolusid, sõitis teelt välja paisates maha liiklusmärgi 331 (sissesõidu keeld), 221 (anna teed), millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-117-04 asunud seisukohale, et „ vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju Tsine Nikolaile ja AS Hansa Liising' ule" ei saa aga lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused.“ Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja väärteoprotokollis näidanud, kellele kahju tekkis. Otsuse kohaselt on Janno Otisalu`t karistatud selle eest, et juhtides mootorsõidukit, ei valinud teeoludele vastavat kiirust, põhjustades sellega varalise kahju A O`le. Väärteootsusest jääb arusaamatuks, miks on J.Otisalu`le süüks aravatav tegu kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi, sest vastavalt väärteootsusele on J.Otisalu tekitanud A.O varalise kahju sellega, et ta ei valinud teeoludele vastavat kiirust. Väärtootsuses ei ole sõnagi selle kohta, et J.Otisalu oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti puudub kirjeldus, milles kahju seisnes. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-71-07 leidnud, et „väärteoasja täies ulatuses arutamine ei tähenda aga seda, et kohus võiks väljuda väärteoasja arutamise piiridest. Need piirid seab VTMS § 87, mille kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et väärteoasja arutamine väärteoprotokollis sätestatud ulatuses tähendab kohtu seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, mis tähendab omakorda seda, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on
9. detsembri
10. a otsuses asjas nr 3-1-1-84-07 leidnud ka, et: „Sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka 3 Ärakiri 4-07-7645 karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel ilmselgelt väljunud väärteoprotokollis kirjeldatud teo piirest, arvates J.Otisalu`le väärteootsuses süüks varalise kahju tekitamist A O`le, millist tagajärge aga väärteoprotokollis J.Otisalu`le süüks ei arvata. Kohus leiab, et käesoleva väärteoasja puhul ei ole väärteoprotokollis mingit kajastamist leidnud varalise kahju saaja(d) - kohtuväline menetleja on jätnud kajastamata LS § 7417 lg 1 ette nähtud väärteo koosseisulise asjaolu. Kohtul aga ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kirjeldamata asjaolusid ja seetõttu leiab kohus, et J.Otisalu poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Lääne PP Paide PJ 03.12.2007 otsus väärteoasjas nr 2510,07,006103 tuleb tühistada ja LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tuleb menetlus lõpetada Janno Otisalu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 19 lg 1, 29 lg 1 p 1,69 lg 2 p 1, 5, 74 lg 1 p 6, 120 lg 1, 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja
11. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4