) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 9 000 krooni s.o 150 trahviühikut,
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks,
lg 1 järgi rahatrahviga 9 000 krooni s.o 150 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Tarvo Kaasen, isikukood 38305104722, elukoht *, *, töökoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
) § 7419 lg 1, 7430 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 661 lg 2 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on T. Kaasen’ile karistuseks määratud
lg 1 alusel rahatrahv 9 000 krooni s.o 150 trahviühikut,
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks,
KAEBAJA TAOTLUS
Vastavalt alkoholijoobe tuvastamise protokollile indikaatorvahendi kasutamisel väärteoasja nr 2570,07,003063 toimikus /edaspidi VTT/ tl 3 on joove tuvastatud indikaatorvahendiga Lion 500 nr 1168-A391, mille näidu järgi alkoholisisaldus ühes liitris T.Kaasen väljahingatavas õhus oli 0,92 mg/l; esines ka alkoholi lõhn suust. T.Kaasen on nõustunud joobe tuvastamise tulemusega indikaatorvahendi kasutamisel ning loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest, kinnitades eeltoodut oma allkirjaga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mootorsõiduki joobes juhtimine T. Kaasen poolt on tõendamist leidnud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja T.Kaasen on eelnimetatud teo toimepanemises süüdi, süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Sellise tegevusega rikkus T.Kaasen Liikluseeskirja § 76 p 3 – juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Väärteoprotokollis on kirjas, et T.Kaasen rikkus
Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, 3 Ärakiri 4-07-4847 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus leiab, et protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on tõendamist leidnud, et T.Kaasen oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,1 mg või rohkem. Väärteoasjas ei ole tõendeid selle kohta, et T.Kaasen`il oleks avaldunud sellised häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mis oleks üheselt viidanud joobeseisundile. Kohus ei või väljuda väärteoprotokollis kirjeldatud teo piiridest, kuid rikkumise kvalifikatsiooni võib kohus muuta. Seega tuleb lugeda õigeks, et T.Kaasen rikkus LE § 76 p 3. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud
19 järgi.
lg 1 näeb väärteona ette sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on T. Kaasen väärteo kohta andnud järgmisi ütlusi: „27.07.2007.a kella 23.30 ajal asusin juhtima Haapsalu Veekeskuse juurest sõiduautot Ford Scorpio registreerimismärgiga 150 AOM. Auto seisis Veekeskuse ees. Auto juures viibis K. L. Tahtsime sõita Africa pubi ette. Kuna K. L’al ei ole juhiluba, siis istusin ise rooli. Nägin taga sõitvat sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga politseiautot. Kuna minu teada autol ei olnud liikluskindlustust, otsustasin mitte seisma jääda. Sõitsin Mulla tänavale, sealt Raudtee tänavale ning edasi mööda Lihula maanteed linnast välja. Kogu selle aja oli mul taga sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga politseiauto. Haeska kandis pöörasin vasakule poole metsateele. Mõnda aega jätkasin edasi sõitmist, kuid autos sõitjatena viibinud M. V ja V. V nõudsid, et ma peatuksin. Otsustasin siis peatuda. Politsei pidas minu ja teised autosviibijad kinni ning toimetas Haapsalu politseijaoskonda“. Eeltoodud ütlusi on kinnitanud ka tunnistaja V. V tunnistaja ülekuulamise protokollis VTT tl 5, andes ütlusi: „28.078.2007 umbes kella 00.30 ajal viibisin sõitjana sõiduauto Ford Scorpio, numbrit ei mäleta. Autot juhtis Tarvo, kelle perekonnanime ma täpselt ei tea. Lihula maanteel Veekeskuse juures andis järelsõitev politseiauto sinise ja punase vilkuriga peatumismärguande. Tarvo peatumismärguandele ei reageerinud, samuti ka minu ja minuga koos autos viibinud M V palvetele peatuda. Tarvo jätkas põgenemist mööda Mulla tänavat, edasi liikusime Raudtee tänavale ning mööda Lihula maanteed linnast välja. Kuskil Haeska kandis pööras Tarvo sõiduki vasakule poole metsateele. Kogu selle aja sõitis meil järel sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga politseiauto. Lõpuks Tarvo peale minu korduvaid nõudmisi peatus. Politsei pidas meid kõiki kinni ja toimetas Haapsalu politseijaoskonda.“ Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on üheselt tõendatud, et T.Kaasen on toime pannud
Kohus leiab, et teo pani T.Kaasen toime teadlikult ja tahtlikult, olles aru saanud, et politseiauto on just tema autole andnud peatamismärguande, otsustas ta seda eirata ja põgenes politseiauto eest, hoolimata ka sellest, et autos reisijatena viibinud isikud palusid tal korduvalt peatuda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja T.Kaasen on teo toimepanemises süüdi. Sellise tegevusega rikkus T.Kaasen Liikluseeskirja § 5 - liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud
T.Kaasen`ile on väärteoprotokollis süüks arvatud ka see, et ta jättis kontrollijale esitamata kindlustuspoliisi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on T. Kaasen andnud ütlusi, et tema teada ei olnud autol liikluskindlustust. Mitte ühtegi muud tõendit eelkirjeldatud rikkumise kohta väärteoasjas ei leidu. Samuti ei ole ühtki tõendit selle kohta, et T.Kaasen ei esitanud kontrollijale kindlustuspoliisi. Väärteoasjast ei nähtu ühestki tõendist kas ja kes sellise nõudmise T.Kaasenile üldse esitas. 4 Ärakiri 4-07-4847 T.Kaasenile on otsuses süüks arvatud LE § 70 p 2 rikkumine - mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. Väärtegu on kvalifitseeritud Liikluskindlustustuse seaduse § 661 lg 2 järgi, mis teo toimepanemise ja otsuse tegemise ajal nägi väärteona ette sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise tõendi esitamata jätmise kontrollimise õigust omavale isikule. Kohus leiab, et kuna Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemine T.Kaasen poolt ei ole väärteoasjas tõendamist leidnud, tuleb selles osas T.Kaasen suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteoprotokollis on T.Kaasen`ile süüks arvatud ka see, et ta juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. Materjalidest ei nähtu, millega on tõendatud, et sõidukil, mida T.Kaasen juhtis, oli kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevaba periood. Protokollis ei ole kirjas, millist seaduse nõuet T.Kaasen sellise tegevusega rikkus ja väärteo otsuses ei ole T.Kaasen`it selle rikkumise eest ka süüdi mõistetud. Kohus leiab, et ka selle väärteo toimepanemine T.Kaasen poolt ei ole väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud. Kuna kohtuväline menetleja ei ole T.Kaasenit eelkirjeldatud väärteo eest süüdi mõistnud, siis puudub kohtul ka vajadus ja võimalus menetlust selles osas lõpetada, sest tegemist on olukorraga, kus selle teo toimepanemises isikut ei süüdistata, väärteoprotokollis on küll tegevuse kirjeldus, kuid juriidilise kvalifikatsiooni andmist ja tuvastamist, kas see tegu vastab ka mõnele seaduses sätestatud väärteokoosseisule, ei ole kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluses toimunud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteoasjas on tõendamist leidnud, et T. Kaasen 28. juulil 2007.a kell 01.20 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Mulla tn, Jaama-Lihula mnt, liikudes Lihula mnt suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja juhtides mootorsõidukit eiras tahtlikult kohustuslikku peatamise märguannet. Järgnevalt vaatab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Väärteootsuses on kirjas, et karistuse mõistmisel lähtutakse KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Samas on aga otsusest näha, et T.Kaasen`ile on karistus mõistetud kahe teo eest –
lg 1 alusel ja
S § 63 lg 1. Kohus leiab, et T.Kaasen pani toime ühe teo – ta juhtis sõidukit alkoholijoobes ja samal sõitmise ajal ei reageerinud ka politsei peatamismärguandele. Välismaailmale avaldus T.Kaasen tegu ühes teos – ta juhtis mootorsõidukit, kuid õiguslikkus mõttes täitis ta oma käitumisega kaks väärteokoosseisu – ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ja ta jätkas mootorsõiduki juhtimist ka peale seda kui politsei oli andnud peatamismärguande. Seega on tegemist süütegude ideaalkogumiga ja tõepoolest oleks karistus tulnud mõista lähtudes KarS § 63 lg 1, mõistes T.Kaasen`ile karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskema karistuse. Väärteootsuses on karistus mõistetud mõlema süüteo eest ja selles osas tuleb otsus tühistada ja mõista karistus vastavalt KarS § 63 lg 1 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, sest
lg 1 näeb ette raskema karistuse (rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti) kui
S) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T. Kaasen puhul on tuvastatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt väärteoprotokollile VTT tl 1 on T. Kaasen protokolliga tutvunud, nõustunud protokolliga ja kahetsenud oma tegu. Kohus leiab, et sellist lauset ei saa siiski lugeda KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks, mis sätestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Väärteoasja materjalidest ega kaebusest ei tulene, et T.Kaasen oma tegu puhtsüdamlikult kahetseks. Seega karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt VTT tl 8 olevale teatisele on T. Kaasen karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras eelnevalt karistatud kaks korda: 14.10.2006 Julgestuspolitsei poolt
alusel (kehtestatust lühema igapäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt) rahatrahviga 1 500 krooni, mis on tasutud 20.10.2006 ning 14.05.2007 Lääne Politseiprefektuuri poolt
lg 1 alusel (alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal) rahatrahviga 7 500 krooni, mis on tasutud 29.05.2007. Seega on T.Kaasen isikuks, kes on ka eelnevalt toime pannud liiklusrikkumisi, teda on karistatud rahatrahvidega, ta on trahvid tasunud. Samas aga jätkab T.Kaasen liiklusalaste väärtegude toimepanemist ja võib möönda, et teod muutuvad ohtlikumaks. Käesolevas väärteos süüdistatakse T.Kaasen`it alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja sealjuures ta eiras politsei peatamismärguannet ja põgenes politsei eest. Joobes mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikemaid liiklusalaseid väärtegusid. Joobes juhtimise puhul karistuse mõistmisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvisid, sest isik, kes joobes juhib mootorsõidukit, ei sea ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka kaasliiklejad. Käesoleval juhul on võimalik rääkida sellest, et T.Kaasen reaalselt seadis oma teoga ohtu ka autos olnud kaasreisijad, kuigi kaasreisijad korduvalt palusid tal auto peatada. Kohtuväline menetleja on T.Kaasen`it karistanud
150 trahviühikut. Vastavalt VTMS § 132 p 2 võib kohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kuid vaid juhul, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuigi kohus leiab, et T.Kaasen`ile
lg 1 alusel mõistetud karistus on liiga kerge, ei ole kohtul võimalus vastavalt eelviidatud seadusesättele mõista raskemat karistust ja
Kohus leiab, et lähtudes nii eelkirjeldatud eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest eesmärgist, tuleb T.Kaasen suhtes kohaldada ka
Kohtuväline menetleja on
lg 2 alusel T.Kaasen`ilt lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtnud 6 kuuks.
lg 2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni. Kohus leiab, et T.Kaasen`ilt tuleb juhtimisõigus ära võtta 4 kuuks, mis ei ole karistuse minimaalmäär, kuid on ka väiksem keskmisest määrast ja selline lisakaristuse määr tuleneb eelkirjeldatud karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest. Kaebuse esitaja on taotlenud maksegraafiku koostamist selliselt, et tal oleks võimalik tasuda trahvi igakuiste maksetena 3000 krooni kuus. Seadus ei ole andnud võimalust, et kohus või kohtuväline menetleja väärteootsust tehes või kaebust lahendades määraks maksegraafiku. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Samas aga sätestab VTMS § 204 lg 3 - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, 6 Ärakiri 4-07-4847 saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Seega ei lükka kohtu poolt trahvi tasumise ositi võimaldamine otsuse täitmist edasi, vaid otsuse jõustumisel saadab kohtuväline menetleja otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Kuna 9000 krooni suuruse trahvi maksmine korraga võib seada kaebuse esitaja raskesse majanduslikku olukorda, leiab kohus, et T. Kaasen’ile tuleb võimaldada määratud rahatrahvi tasumine ositi 3 kuu jooksul igakuiste maksetena 3000 krooni kuus. . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna 24.08.2007 otsuse väärteoasjas nr 2570,07,003063 osaliselt ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda T. Kaasen olukorda Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2 ja 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3 ja
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.