4-07-2712\4

Väärteoasi nr. 4 – 07 - 2712 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Toomas Allikas kaebaja esindaja: Ivo Kallas kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2007 a. ja
3. oktoobril 2007 a. Toomas Allikas kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteoasjas nr. 2602, 07, 007628 tema suhtes mõistetud karistuse – rahatrahvi – tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et väärteoprotokolli sisu kohaselt kaebaja juhtis 29.04.2007 a. kell 22.50 sõiduautot Tallinnas Liivalaia tänaval kiirusega 104 +-4 km/h, millega ületas väidetavalt lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h. Sellega rikkus LS § 74 – 22 lg. 3 järgi. Kiirust mõõdeti kiirusemõõtjaga Stalker, kuid talle ei esitatud taatlemise dokumentatsiooni, alarmsõiduki juhtimise tunnistust ega ka relvaluba. Menetleja oli riietatud lohakalt ja ebakorrektselt, käituti ebaviisakalt ja ebakompetentselt. Kaebuse esitaja ei ületanud lubatud sõidukiirust ning tegemist pidi olema menetlejapoolse eksitusega. Eksitus võis olla tingitud sellest, et Liivalaia tänaval Pärnu mnt. suunas on 5 sõidurada, millest 2 vasakule, kaks otse ja 1 paremale. Kuna kõrvalradadel sõitvad sõidukid sõitsid lubatust ( 50 km/h) ilmselgelt kiiremini, võis tegelik kiiruse mõõtmine toimuda teiste sõidukite suhtes. Kaebuse esitaja ei saanud mitte mingil juhul ületada kiirust väärteoprotokollis toodud määral, on ilmne, et menetleja eksis kiiruse mõõtmisel. Samuti väidetava kiiruse mõõtmise ajal sooritasid mitmed sõidukid enne ristmikku ( ilmselgelt lubatud 50 km/h ületades ) ümberreastumisi ning seda suurel kiirusel-ebatõenäoline on, et mõõtmine sai sellistes tingimustes toimuda eksimuseta ja täpselt. Sündmuse ajal sõitis kaebaja parempoolses reas kui talle reastus kordi suuremal kiirusel ette sõiduk XXX ning tegi parempoolse pöörde Pärnu mnt-le, kuid kaebaja sõitis otse üle ristmiku. On tõenäoline, et kiiruse mõõtmisel fikseeris menetleja tegelikkuses kaebuse esitaja ette reastunud ilmselgelt lubatud sõidukiirust oluliselt ületanud ning parempöörde teinud sõiduki kiiruse, mitte aga kaebuse esitaja sõiduki sõidu kiiruse. Kaebuses teeb taotluse eksperimendi teostamiseks. Kaebaja taotleb mõistetud otsuse tühistamist, sest kaebaja ei pannud toime LE § 124 p. 1 toodud nõuete rikkumist, kuna ei ole võimalik kindlaks teha kas menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust või ületas seda mõni teine sõiduki juht. Väärteoprotokolli ei saa käsitleda kui tõendit. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et tema valduses olev sõiduk oli kollast värvi. Ta oli paremas sõidureas, vasakul oli XXX , mille juhti paraku tunneb ja 20-30 m enne Pärnu mnt. ristmikku toimus reavahetus. Tunnistaja KK annab ütlusi, et aprilli rahutuste ajal kaasati Lõuna Politseiprefektuuri politseinikke Tallinna tööle ja ta mõõtis sõidukiirust Liivalaia tänaval Hansapanga hoone juures. Mõõdeti sõidukite kiirust, mis suundusid Pärnu mnt. poole. Kiirust mõõtis kiirusemõõtjaga Stalker ATR. Ta mõõtis sõidukiirust ka kollast värvi sportautol ja sõiduki lugem oli 104+- 4 km/h. Sõiduki juhile näidati ka seda näitu. Mõõtmist segavaid asjaolusid ei olnud. Nimetatud sportauto oli see, mis intensiivselt kiirendas eelnevalt foori alt tuli. Sellest sõidukist kiiremaid sõidukeid ei olnud. Tunnistaja Urmas Solovjov annab ütlusi, et ta töötab Lõuna Politseiprefektuuris ja aprilli lõpus saadeti Tallinnasse komandeeringusse. Hansapanga hoone vastas Liivalaia tänaval mõõtis sõidukite kiirust. Kollase sportauto juht ületas kiirust. Kes täpselt mõõtis kiirust ta ei mäleta, kas paarimees või tema, kuid selgelt on meeles, et see oli kollast värvi sportauto. Meelde jäi, et valgusfoori tagant autod hakkasid liikuma, et kollane auto tuli, tolmupilv oli ümber auto ja väga intensiivselt kiirendas. Tema vaateväljas sellest sõidukist kiiremaid autosid ei olnud. Ta oli politseiauto roolis. Sportauto kiiruse fikseerimine toimus ikka Liivalaia tänaval. Ta sõitis vilkuritega selle sportauto järgi ja Pärnu mnt. – Liivalaia tn ristmikul oleva foori taha jäid seisma ning anti juhile märku pöörata natuke vasakule ja seisma jääda. Kaebaja kaitsja on seisukohal, et nimetatud kiirus ei saanud olla mõõdetud kaebuse esitaja auto suhtes. Foori taga oli ootamas kaks sõidukit, millest vasakpoolne auto jäi ette mõõteseadme ja kaebaja auto vahele. Kui kaebaja isegi oleks ületanud kiirust, puht tehniliselt poleks olnud võimalik seda mõõta. Kahjuks tunnistajate ütlused ebamäärased, juba seetõttu ei saa olla tõenditeks selle asjaolu tuvastamiseks. Isegi seda, kes teostas mõõtmistoimingut, need on lubamatud tõendid. Juhul kui see mõõtmine toimuski ja väidetavalt toimus kollase sportauto suhtes, eeldab sellise mõõteriistaga mõõtmine selliselt distantsilt, ligikaudu 200 – 300 m, eksimuseks piisab menetleja kasutuses olnud kiiruse mõõtmisseadme kasutamisel ligikaudu 0, 5 – 1, 0 meetrisest eksimisest ning mõõtmine toimubki teise sõiduki suhtes. Andmed teise sõiduki kohta, sõiduauto XXX, see oli see must auto, jäänud meelde kaebajale. Tehtud otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Kohtuvälise menetleja esindaja väidab, et esitatud kaebus on alusetu. Radariseade on nõuetekohaselt taadeldud, mõõtja läbinud pädeva mõõtja koolituse. Töös oli lainurk radar, mis mõõdab liiklusvoogu, mõõdab kõige kiirema sõiduki. Menetleja koos tunnistajaga andsid ütlusi, et kiireim sõiduk liiklusvoos oli kollane sportauto. Juhtunust on üle kolme kuu möödas ja kõiki detaile nad tõesti ei mäleta. Ei ole ühtegi põhjust, et kaebuse peaks rahuldama. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Toomas Allikas 29.04.2007 a. kell 22.50 juhtis mootorsõidukit Liivalaia tänaval kiirusega 104 +- 4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 50 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusmõõtjaga Stalker. Konstaabel Urmas Solovjovi poolt pärast sündmust antud ütlustest nähtub, et 29.04 koos konstaabel Kenderiga täitis Tallinnas Liivalaia tänaval ametialaseid kohustusi. Kell 22.50 mõõtis Kender kiirusmõõteseadmega Stalker Veerenni tänava poolt neile lähenenud sõiduki kiiruseks 104 +-4 km/h. Lubatud sõidukiirus antud lõigul 50 km/h. Patrullauto asus Liivalaia
4. Sõideti sõidukile järele ja peatamiseks kasutati sinist-punast märgutuld. Sõiduautoks oli XXX reg. nr. XXX. Antud sõidukit juhtis Toomas Allikas. Näidati juhile kiirusmõõ-teseadme tablool fikseeritud näitu ja juhi suhtes vormistati väärteoprotokoll. Kohtus, kuulanud ära poolte ja tunnistajate poolt antud ütlused ning selgitused ja tutvunud kogutud materjalidega, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole mingit alust kahelda politseinike poolt teostatud Toomas Allikase poolt juhitud sõiduki lubatud kiiruse ületamise eksimises järgnevatel asjaoludel: Kender on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omandanud ka
5. detsembril 2006 a. vastava tunnistuse, mille väljaandmise aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 05.10.2006 a. määrus nr. 85; samuti tema käsutuses olnud kiirusmõõtur Stalker ATR on taadeldud 16.02.2007 a.; vahetult pärast Toomas Alli- kase poolt juhitava sõidukiga lubatud kiiruse ületamist peeti Allikase poolt juhitav sõiduk kinni ja Allikasele näidati ka Stalkeril olevat näitu; seejärel konstaabel Solovjov kirjeldas üksikasjaliselt toimunud sündmust, mille sisu vastas ka tema poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kohus suhtub kriitiliselt Toomas Allikase poolt kaebuses märgitu kohta selles, et menetleja oli riietatud lohakalt ja ebakorrektselt, ei esitanud talle alarmsõiduki juhtimise tunnistust ega relvaluba. Samuti kaebuses Allikas väitis, et väidetava kiiruse mõõtmise ajal sooritasid mitmed sõidukid enne ristmikku ümberreastumisi ning seda suurel kiirusel. Samuti reastus suuremal kiirusel ette sõiduk XXX , kuid ei nimetanud, et selle sõiduki juht talle tuttav aga kohtuistungil väitis selle juhi olevat tuttav. Viimase nelja aasta jooksul on Toomas Allikast samasisuliste väärtegude eest kuule korral karistatud rahatrahvidega ja kohtule esitatud õiendi alusel need on käesoleva ajani tasumata. Kohtul ülaltoodu alusel ei ole mingit alust kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi ja lisakaristuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg. 1 kohus otsustas: Toomas Allikas kaebus jätta rahuldamata Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus LS § 74 – 22 lg. 3 järgi rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni ja LS § 74 – 22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks jätta muutmata ja rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt otsuses märgitud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonõiguse õigust. Kohtunik