4-07-6838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruaril 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-6838 Kohtukoosseis Kohtunik Leil

§ 63

lg.1 alusel mõista Martin Epner’le üks karistus LS § 74¹ lg.2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 9000.-krooni.

§ 66

lg.1 ja lg.3 alusel mõistetud rahatrahv kuulub tasumisele ositi 6(kuue) kuu jooksul , ühes kuus kuulub tasumisele 1500.-(üks tuhat viissada) krooni . Rahatrahv tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele nr. 10220035022014 Eesti Ühispank, viitenumber

1. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
2. veebruarist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 02.novembri 2007.a. ja komissar Aivar Hirs 06.11.2007.a. otsustele väärteoasjades, millega karistati Martin Epner’t liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi rahatrahviga mõlemal korral 150 trahviühikuga s.o. 9000 krooniga. Rikkumised leidsid aset
3. oktoobril 2007.a. kell 17.43 Harjumaal Tallinn-Narva tee 37-l kilomeetril ja 09.10.2007.a.kell 22.15 Tallinnas Haabersti linnaosas, Paldiski mnt. 102 juures kus Martin Epner juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust , kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Selle tegevusega rikkus LE § 70 p.1 nõudeid. Martin Epner esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna mõlemale eespool nimetatud karistamisotsusele, taotledes karistuse kergendamist .Kaebaja väitel oli tal vaja Kuusalu valda Kahalasse sõita asju ära tooma ja sinna ei saanud samuti tema kasutuses olevat sõidukit jätta ,seega tuli sõita tagasi Tallinnasse. Kohtuväline menetleja -Põhja PP esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks on isiku enda ütlused, karistusõiend, millest nähtuvalt on Martin Epner’lt
4. augusti 2007.a. otsusega juhtimisõigus 2-ks kuuks ära võetud . Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuses määratud karistuse kergendamisega.. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Põhja PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Martin Epner’i kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Martin Epner’i poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused , mis ühtivad täielikult kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoludega. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74¹ lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Samas leiab kohus, et juhindudes Riigikohtu praktikast tuleb asuda seisukohale, et samasuguse väärteo (antud juhul sõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata ) korduva toimepanemise eest tuleb isikule mõista üks põhikaristus, sest

§ 63

lg.3 kohaselt saab iga väärteo eest eraldi karistuse mõista vaid juhul, kui isik on pannud toime mitu tegu, mis vastavad eri väärteokoosseisule. Antud juhul on tegemist ühesuguse korduva rikkumisega, millede eest tuleb Martin Epner’le mõista üks põhikaristus - rahatrahv. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Martin Epner’t tuleb karistada rahatrahviga mitte kahe erineva karistusotsusega, vaid ühe otsusega ja ühe põhikaristusega s.o. rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni.

§ 57

lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid . Isik on varem korduvalt rikkunud LE sätteid, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega., samas on isik 21.10.2007.a. saatnud kohtuvälisele menetlejale vastulause, kus selgitab rikkumise asjaolusid ja kahetseb toimunut ning selgitab, mida tõi kaasa augustis 2007.a. määratud karistus. Kohtunik