lg 2 p 4, 8; § 414 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Vitali Zubarev Ik: 37508220381, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. Vitali Zubarev süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 8 (22.06.2003 episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Vitali Zubarevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 1 3.
lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so 22.03.2004 otsusega mõistetud raskema karistusega, lugeda kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud, lugedes karistuse kantuks. 4. Vitali Zubarev süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Vitali Zubarevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 6.
lg 1 ja 3 alusel jätta Vitali Zubarevile mõistetud ja ärakandmata vangistus 2 kuud Vitali Zubarevi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Vitali Zubarev temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 7.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Vitali Zubarevi järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.
p 1 alusel arvestada Vitali Zubarevile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.02.
Samuti tema, leides 1993 Tallinnas XXX tänaval asuvate endiste sõjaväeladude juurest ilma detonaatorita trotüüli laengu markeeringuga „тротиловая шашка, вес 75 гр“, mis vastavalt 13.08.2007 ekspertiisiaktile nr PL-27-07/4211 sisaldas 75 grammi brisantlõhkeainet, omandas ja hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas XXX Tallinn kuni 04.06.2007, so politseiametnike poolt läbiotsimisel selle äravõtmise hetkeni, omamata selleks lõhkematerjaliseaduse §-ga 14 lg 1 p 2 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise luba. Sellega pani Vitali Zubarev toime lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja hoidmise ehk lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, so
Süüdistatavana üle kuulatud Vitali Zubarev tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja läbivaatamisega lühimenetluses. 3 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 25.06.2003 koostatud HL suulise avalduse protokollist nähtuvalt avaldas HL, et 22.06.2003 ajavahemikul kella 06.00st kuni 08.00ni kui avaldaja oli kas Mustamäe polikliiniku juures või XXX, hõivati sõiduautost XXX registreerimismärgiga XXX avaldaja käekott koos rahakotiga, milles sularaha 10 000 krooni, panga-, kliendi, haigekassakaardid jne, dokumendid, abikaasa rahakott koos kaartidega ja sularahaga 500 krooni. Varguse avastas Vabaduse puiesteel kioski juures. Sulges kõik kaardid, kuid avastas, et tema arvelt oli välja võetud 50 000 krooni. (t/l 2) • 25.06.2003 koostatud kannatanu HL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt varastati käekott maksumusega 500 krooni, rahakott maksumusega 350 krooni. Kotis olid sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, kindlustusleping, XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, EV kodaniku pass HL nimele, Hansapanga pangakaart, äriühingu Hansavara Hansapanga pangakaart, äriühingu dokumendid, arved, lapse HL Hansapanga pangakaart, kannatanu ja tema lapse haigekassakaardid, vanemate korteri, suvekodu, kannatanu korteri, töökoha võtmed kogumaksumusega 1500 krooni, sularaha 10 000 krooni, KV rahakott, milles olid juhiluba, Hansapanga pangakaart, haigekassa kaart, sularaha 500 krooni, EMT kaart. Hansapangast sai teada, et juba oli raha välja võetud Männiku tee 89 asuva Hotelli Dzingel juurest automaadist 22.06.2003 ja välja oli võetud 50 000 krooni. Kokku tekitati talle varalist kahju 62 350 krooni. Auto uksed ja lukud olid terved. (t/l 5-6) • Hansapangast väljastatud HL pangakonto väljavõte 22.06.2003, millest nähtub, et 22.06.2003 ajavahemikul 07.24 kuni 07.27 on pangakontolt kuue korraga välja võetud 50 000 krooni. (t/l 7) • 09.09.2003 koostatud võetuse protokoll, millest nähtuvalt andis Hansapanga töötaja KT välja HLile kuulunud deebetkaardi, milline oli kinni peetud 23.06.2003 Männiku tee 89 sularahaautomaadi poolt ja edastatud Hansapangale. (t/l 18) • 30.09.2004 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-2583-03/7479 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, et Hansapanga kaardi nimega küljelt ja Hansapanga kaardi magnetribaga küljelt DNA analüüsiks võetud teine proov on segaproovid. Võrdlusmaterjali puudumise tõttu ei saa tuvastada, kellelt need pärinevad. Magnetribaga küljelt DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproov, mille analüüsil saadud tulemuste alusel on võimalik eristada peamist DNA profiili, mis on kokkulangev Vitali Zubarevi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (t/l 20-21) • 13.08.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Hansapanga deebetkaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX HL nimele. (t/l 24) • 13.08.2007 koostatud kannatanu KV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 2003 aasta suvel teatas talle tema tuttav HL, et H.L oli sõiduautost NS registreerimismärgiga XXX varastati HL kuulunud käekott, milles oli ka kannatanu juhiluba, Hansapanga kaart, haigekassakaart, sularaha 500 krooni, EMT kaart. Mis asjaoludel käekott varastati, seda täpsustada ei oska. Varaline kahju 600 krooni. (t/l 25-26) • 04.06.2007 koostatud kahtlustatava Vitali Zubarevi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 2003 aasta suvel Mustamäel Ehitajate teel bussipeatuses kelle 7-8 ajal hommikul. Ühe 5-korruselise maja juures nägi halli värvi sõiduautot, milles istus naine ja kelle pea oli roolil. Auto uksed olid lahti. Jälgis naist 20-30 minutit. Lähenes juhi poolt ja nägi, et naine istub liikumatult. Siis helises mobiiltelefon ja naisterahvas ärkas mingiks hetkeks ja seejärel viskus seljatoele. Võttis naisterahva põlvedelt koti ja eemaldus. Kotis oli pangakaarte, autodokumente ja raha. Võttis endale 500 krooni ja PIN-koodiga pangakaardid. Muud asjad viskas põõsastesse. Raha võttis välja hotelli Dzingel pangaautomaadist 10 minuti jooksul 5000 ja 10 000 krooni kaupa, kokku 50 000 krooni. Võttis nii kaua kuni aparaat näitas, et arvel raha enam ei ole. Raha võttis ainult ühe 4 • • • • kaardiga, teistega ei võtnud. Ühe kaardi viskas ära, teise võttis automaat ära. Raha olemasolu kontrollis PIN-koodiga, mille leidis naisterahva kotist. (t/l 32-35) 04.06.2007 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati läbiotsimine Vitali Zubarevi elukohas XXX. Läbiotsimise käigus avastati esiku seinakapist trotüülbrikett 75 grammi, milles keermestatu puks ja mis oli pakitud ajalehte kuupäevaga 30.08.2002. (t/l 39-40) 13.08.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr PL-27-07/4211 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiobjekt on NSVL päritoluga 75 grammine trotüüli laeng, mida paigaldatakse koos sütikuga jalaväevastastele miinidele ja mida kasutatakse nende initsieerimiseks. Esitatud objekt on lõhkematerjal, kuid teda ei saa lugeda lõhkeseadeldiseks, kuna sellel puudus initsieerimisvahend ehk sütik või detonaator. Esitatud objekt on kasutuskõlbulik. Esitatud objekt on lõhkeseadeldise osa kuna teda on võimalik kasutada teatud ehitusega lõhkeseadeldiste valmistamisel. (t/l 42-44) 11.09.2007 väljastatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni teatisest nähtuvalt ei ole Vitali Zubarevile väljastatud lõhkematerjali käitlemist ja käivet puudutavaid pädevustunnistusi ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ei ole Vitali Zubarevile väljastatud lõhkematerjali käitlemise luba. (t/l 50) 17.08.2007 koostatud kahtlustatava Vitali Zubarevi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 1993 aastal Männikul Nelgi tänava sõjaväeladude juurest leidis nõukogude ajast pärit detonaatorita trotüülbriketi. Kuna detonaatorit ei olnud, siis arvas, et see ei kujuta endast mingit ohtu ja tõi koju. See vedeles mitu aastat kapis ja oli selle olemasolu unustanud. 04.06.2007 leidsid politseiametnikud selle üles tema korterist. Tal pole kunagi olnud lõhkeainete käitlemise luba, samuti ei ole kunagi pöördunud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poole taolise taotlusega. Plahvatuse tekitamiseks trotüülbriketti kasutada ei kavatsenud. (t/l 51-55) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Vitali Zubarevi süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute HLja KVütlusi, pangakonto väljavõtet, deebetkaardi võetuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, läbiotsimisprotokolli, DNA ekspertiisi akti, lõhkeseadeldise ekspertiisi akti, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni teatist, asub kohus seisukohale, et süüdistatava Vitali Zubarevi süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Süüdistatavat süüdistatakse selles, et tema, kasutades ära olukorda, et sõiduki uks on lahti, varastas kannatanu HL käekoti ühes selles olnud vallasasjadega ja saades kotist nii pangakaardi kui ka PIN-koodi, varastas kannatanu pangakontolt raha, samuti varastas samast kotist ka kannatanule KV kuulunud vallasasjad. Kriminaaltoimikust nähtuvalt sisenes süüdistatav sõiduki lukustamata ukse kaudu sõidukisse ja võttis sõidukist kannatanu käekoti. Taoline sisenemine, ka juhul, kui isik ei sisene täies ulatuses võõrasse sõidukisse, on hinnatav sissetungimisena, kuivõrd isikul puudub sõiduki valdaja luba. Loa küsimise võimatus aga ei saa muuta sisenemist õiguspäraseks. Peale selle on süüdistatav isikuks, keda on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja keda süüdistatakse kahe varguse toimepanemises lühikese ajavahemiku jooksul. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka
lg 1 järgi lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja hoidmise ehk lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt avastati süüdistatava elukoha läbiotsimisel lõhkeainet, mille omandamiseks ja hoidmiseks süüdistataval vastav luba puudus. Seega puudus tal lõhkeaine 5 käitlemiseks ettenähtud korras väljastatav luba ning kriminaaltoimikust nähtub, et süüdistatav ei ole ka pädevale asutusele, so Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ettenähtud korras avaldust lõhkematerjali käitlemise loa saamiseks esitanud. Seega on süüdistatava poolt lõhkeaine omandamine ja pikaajaline hoidmine, so käitlemine ebaseaduslikud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on HL esitanud tsiviilhagi 62 350 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi täies ulatuses välja süüdistatavalt ja kannatanu kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KV esitanud tsiviilhagi 600 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi süüdistatavalt välja täies ulatuses kannatanu kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning seejuures kolmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatavale
lg 2 p 4, 8 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni viie aastani.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on samuti ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Karistuse liigi valikul asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistataval on puudunud pidev ja alaline sissetulek ning varavastase kuriteo toimepanemine viitab jätkuvalt asjaolule, et süüdistatav soovis elatusvahendeid saada õigusvastasel teel, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduksid selle tasumiseks rahalised vahendid. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et varavastase kuriteoga tekitas süüdistatav ühele kannatanutest olulise varalise kahju. Seega ei saa mõistetav karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Samas on aga tegemist olukorraga, kus süüdistatavat on pärast temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemist karistatud samalaadse varavastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis ei olnud lühiajaline. Taolist asjaolu arvestades asub kohus seisukohale, et varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetava vangistuse võib kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega ja lugeda karistuse kantuks. Mis puudutab
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist, siis asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatava elukohast leitud ja ära võetud lõhkeaine kogus oli suhteliselt väike, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtub, et süüdistatavat on viimati karistatud neli aastat tagasi ja pärast seda ei ole teda tabatud ei väärtegude ega kuritegude toimepanemiselt ning arvestades süüdistatava seletusi kohtuistungil temal alalise elukoha ja perekonna olemasolu kohta, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav on oma varasematest karistustest teinud omad järeldused ja oluliselt oma ellusuhtumist muutnud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava isikut ja avaldatud kahetsust arvestades jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatusest täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavat 6 on aga varem karistatud vangistusega, siis ei saa kohus kohaldada
sätteid ning kohus peab vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse tõestada oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja seda kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuivõrd süüdistataval on taas lootus tööle saada ja oma pere eest hoolt kanda, leiab, et süüdistatava muutunud käitumine on tinginud olukorra, kus süüdistatava suhtes võib määrata minimaalse pikkusega katseaja. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.