4-08-348\2

4-08-348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-348 Kohtunik Leili Raedla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Tiit Jürgens’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse 19.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,036791 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Tiit Jürgens (isikukood 37506164718; elukoht: XXXXX) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetluse talitus (asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) RESOLUTSIOON Jätta Tiit Jürgens’i kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse 19.12.2007.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,036791 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja menetluse käik 19.12.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2314,07,036791 karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse vanemkomissar T. Jürgens’it liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 10200 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis T. Jürgens 25.11.2007.a kell 05:15 Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit alkoholjoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. T. Jürgens esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada lisakaristuse või lühendada määratud lisakaristuse aega. Kaebuse kohaselt oli T. Jürgens tarvitanud alkoholi rikkumisele eelneval õhtul, juues toidu kõrvale punast veini, oletatavalt ühe pudeli ning läks magama umbes kella 23.00 paiku. Tema elukaaslane, kes läks ööklubisse, helistas talle umbes kella 04.30 paiku ja palus, et ta koju toodaks. Kaebuse esitaja tundis ennast kainena ja nõustus elukaaslasele järgi sõitma. Teel ööklubisse pidas politseipatrull ta kinni ning tuvastas joobe. Kaebuse esitaja kahetseb sügavalt, et ei hinnanud oma seisundit õigesti, mis tingis alkoholijääknähtude olemasolu. Mainib, et tal on eelmise elukaaslasega 7-aastane poeg, kes käib Tallinna Saksa Gümnaasiumis ning keda ta toimetab praktiliselt iga päev Haapsalust Tallinna ning ka ta ise töötab Tallinnas ning auto kasutamine on igapäevaelus asendamatu. Kaebuse esitaja on kohtule teatanud, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et T. Jürgens’ile inkrimineeritav rikkumine on täielikult tõendatud ja puudub alus karistuse kergendamiseks. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud teo esmakordsust, aga ka seda, et kaebajal on 2 kehtivat karistust. Isikut on karistatud rahatrahvidega ning viimane rahatrahv, mis määratud kiiruse ületamise eest, on tasumata (seisuga 29.01.2008). Seega ei ole nimetatud karistused suutnud kaebuse esitajat loobuma rikkumise toimepanemisest ning kaebuse esitaja paneb toime järjest raskemaid rikkumisi. Kohtuväline menetleja on ammendanud võimalused kaebaja karistamiseks rahaliste karistustega ja on leidnud, et on vajalik kohaldada ka lisakaristust. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2314,07,036791 materjale, leiab, et T. Jürgens’ile mõistetud karistuse kergendamiseks puuduvad alused. Tõendamist on leidnud, et T. Jürgens on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja T. Jürgens’ile karistuse mõistmisel arvestanud nii T. Jürgens’i poolt toime pandud teo raskust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Nii on kohtuväline menetleja arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning teo esmakordsust, aga ka seda, et T. Jürgens’il on 2 kehtivat karistust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul on lisakaristuse kohaldamine sellises ulatuses põhjendatud. T. Jürgens’it on varasemate liiklusalaste rikkumiste eest karistatud rahaliste karistustega, kuid vaatamata mõistetud karistustele on T. Jürgens jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. Õige on ka kohtuvälise menetleja tähelepanek, et liiklusalased rikkumised on läinud ainult raskemaks. Seega ei ole rahalised karistused T. Jürgens’ile mõju avaldanud ning õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Lähtudes T. Jürgens’il tuvastatud joobe suurusest (alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendiga T. Jürgens’il mõõdetud alkoholjoove 1,00 mg/l kohta, tuvastamise tulemusega T. Jürgens nõustus ning joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus), on põhjendatud ära võtta juhtimisõigus kuueks kuuks ning selle kergendamine ei ole õigustatud. T. Jürgens peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholjoobes, näitab üles ääretut hoolimatust ja ükskõiksust liikluskorda tervikuna ning seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Isik, kes väidetavalt vajab autot ja juhtimisõigust oma igapäevaelus, peab teadma, kui oluline on turvalisus liikluses ning ka seda, et alkoholijoobes auto juhtimine on lubamatu. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks või selle kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 leiab kohus, et T. Jürgens’i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve haldustalituse 19.12.2007.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,036791 muutmata. Kohtunik