← Eesti

4-07-2210\5

4-07-2210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07- 2210 Kohtunik Külli Iisop Sekretär Anna Ivanova Kohtuistungi toimumise aeg 21.01.2008.a Väärteoasi Arne Raudsepp´a kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 23.04.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314, 07,
  2. Kaebuse esitaja Arne Raudsepp - isikukood 36803200436; elukoht. XXX (ühiselamu), töötab autojuhina AS-s Ühiseenused Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabel Jaak Paju RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Arne Raudsepa kaebus osaliselt.
  4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 23.04.2007.a. otsus väärteosasjas nr 2314,07,008739 osaliselt, s.o. A. Raudsepale LS § 74`30 lg 1 ja lg 1` alusel määratud rahatarhvi ja lisakaristuse osas.
  5. Liiklusseaduse § 74`30 lg 1 alusel määrata A. Raudsepale karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6 000 (kuus tuhat) krooni ning lisakaristuseks LS § 74` 30 lg 1-1 alusel ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Karistus LS § 74`35 lg 1 alusel – rahatrahv 50 trahviühikut ehk 3 000 krooni jätta muutmata.
  6. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahve kokku summas 9 000 krooni on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. ühe aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 750 krooni igas kuus. Edasikaebamise kord 2 Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast kassatsiooniteate esitamist ja on pooltele kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast kassatsiooniteate saamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 23.04.2007.a otsusega väärteoasjas määras Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar A. Hirs A. Raudsepale liiklusseaduse (LS) § 74´35 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o. 3 000 krooni ja LS § 74´30 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses s.o. 9 000 krooni ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti A. Raudsepp´alt välja menetluskuluna 120 krooni. Otsuse kohaselt juhtis A. Raudsepp Tallinnas, Adamsoni tn 6 mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahindatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem ja tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud punase-sinise vilkuriga ja eri(heli)signaaliga. Esitatud kaebuses palub A.Raudsepp kergendada karistust, mis mõisteti LS § 74`30 järgi, nimelt rahatrahvi vähendmist ning juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kohtuistungil jäi ta oma kaebuse juurde ning selgitas, et töötab autojuhina, on saanud tööandjalt elamispinna ühiselamus ning juhtimisõiguse äravõtmine jätab ta ilma tööst ja elamisest ega võimaldada ka rahatrahvi tasumist. 9000-kroonise trahvi suurust palus ta oluliselt vähendada põhjusel, et raske perekondliku ja majandusliku olukorra tõttu tuleb tal tasuda pangalaenu, anda ülalpidamist kolmele lapsele ning sellises määras trahvide tasumine käib tal üle jõu. Samuti palus ta määrata trahvide maksmist osade kaupa. Kaebaja ei eitanud seda, et mootorsõidukit juhtis ta alkoholijoobe jääknähtudega, kuid palus arvestada, et sõitma hakkas ta oma paarimehe palvel, kellel hakkas paha ja keda ta pidi koju viima.Seejärel hakkas teda (talle arusaamatul põhjusel) jälitama mingi džiip, kelle eest ära sõites ei märganud ta koheselt politsei peatumismärguandeid. Kahetseb, et oli ähmis ja koheselt ei peatunud. Kohtuvälise menetleja esindaja J. Paju leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ja määratud karistuste kergendamiseks alust ei ole. Karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud kõigi turvalisuse huvides ning oma süü tunnistamist kohtuistungil ei saa vaadelda kergendava asjaoluna. Samuti pole A. Raudsepp asja menetlemisel politseile esitanud vastulauset ega selgitanud oma käitumise motiive ning peatumismärguande eiramine on toime pandud tahtlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja oli nõus määratud trahvide ositi tasumisega. Õigusnormid, millest kohus juhindub on VTMS §-d 132 p 2 ja §
  7. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.