4-08-204\2

ÄRAKIRI 4-08-204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-204 Kohtunik Leili Raedla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Villvar Bachmann’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 19.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2230,07,003402 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Villvar 37704210295; elukoht: XXX) Bachmann (isikukood Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetluse talitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) RESOLUTSIOON
2. Villvar Bachmann’i kaebus rahuldada osaliselt.
3. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada mõistetud rahatrahv summas 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) krooni tasuda ositi 6 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus.
4. Rahatrahvi suuruse ja lisakaristuse kohaldamise osas jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 19.12.2007.a otsus väärteoasjas nr 2230,07,003402 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse 2 kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik 19.12.2007.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar V. Bachmann’i liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 10800 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis V. Bachmann 23.11.2007.a kell 21:55 Harju maakonnas Anija vallas Kose-Jägala tee
5. kilomeetril mootorsõidukit alkoholjoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. V. Bachmann esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada lisakaristuse ning võimaldada talle määratud rahatrahv tasuda kolme kuu jooksul. Kaebuse kohaselt jõi V. Bachmann 23.11.2007.a peale tööpäeva lõppu koju jõudes 0,5 l õlut. Kella 21 paiku pidi ta ootamatutel asjaoludel kodust välja sõitma, kuna ema palus vanaema haiglasse viia. Õlu joomisest oli möödunud u. 2 tundi ja kaebuse esitaja arvas, et see on ammu kehas lahustunud. Politsei pidas ta kinni ning politsei hinnangul oli tegemist jääknähtudega. Kaebuse esitaja palub arvestada, et tal ei ole viimase paari aasta jooksul ühtegi rikkumist olnud, toime pandud tegu ei olnud tahtlik ning ta kahetseb kogu südamest. Väidab, et auto juhtimine on vajalik tema igapäevatöös ning kui temalt võetakse ära juhtimisõigus, puudub tal võimalus trahvi tasuda. 60 % tema igakuisest palgast läheb nooreperelaenu tasumisele. Kaebuse esitaja on kohtule teatanud, et soovib kaebusele kirjalikku menetlust. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et V. Bachmann’ile inkrimineeritav rikkumine on täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning puudub alus karistuse kergendamiseks. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud teo esmakordsust, aga ka seda, et joobes juhtimine on niivõrd raske rikkumine, mida ei tohi toime panna mitte ühtegi korda. Tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi karistuse kohaldamine põhjendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei kutsunud oma vanaemale kiirabi, kuigi ta teadis, et on tarvitanud alkoholi. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuid ei vaidle vastu mõistetud rahatrahvi tasumisele ositi 6 kuu jooksul võrdsete osadena, mitte vähem kui 1800 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2230,07,003402 materjale, leiab, et V. Bachmann’ile mõistetud karistuse kergendamiseks puuduvad alused. Tõendamist on leidnud, et V. Bachmann on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. 3 Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja V. Bachmann’ile karistuse mõistmisel arvestanud nii V. Bachmann’i poolt toime pandud teo raskust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Nii on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust ning seda, et sellelaadse teo pani isik toime esmakordselt. Sellest lähtudes on rahaline karistus mõistetud keskmises määras ning lisakaristus miinimummääras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Olgugi, et V. Bachmann’i näol ei ole tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt liikluskorda rikub, on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis niivõrd raske rikkumine, et lisakaristuse kohaldamine on vajalik. V. Bachmann peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholjoobes, näitab üles ääretut hoolimatust ja ükskõiksust liikluskorda tervikuna ning seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kindlasti ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, nagu oleks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis olnud põhjendatud sellega, et tema vanaema vajas arstiabi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja tähelepanekuga, et juhul, kui kaebuse esitaja vanaema vajas tõepoolest arstiabi, oleks tulnud kutsuda kiirabi või toimetada vanaema arsti juurde ühistranspordi või taksoga. Isik, kes väidetavalt vajab autot ja juhtimisõigust oma igapäevatöös, peab teadma, kui oluline on turvalisus liikluses ning ka seda, et alkoholijoobes auto juhtimine on lubamatu. Samas võtab kohus arvesse kaebuses toodud selgitused, et kaebuse esitajal ei ole võimalik rahatrahvi koheselt tasuda. Selleks, et mitte asetada kaebuse esitajat raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus tasuda rahatrahvi ositi kuue kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 2 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 19.12.2007.a otsuse väärteoasjas nr 2230,07,003402 osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise tähtaja osas, rahatrahvi suuruse ja lisakaristuse kohaldamise osas jätab kohus otsuse muutmata. /allkiri/ Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Kohtunik