4-07-4923\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-4923 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Arvi Rattaseppa (Rattasepp) kaebus Lääne PP Kuressaare politseijaoskonna
2. augusti 2007.a. otsusele nr. 2740,07,001546 Arvi Rattasepp’a LS § 74 19 järgi kvalifitseeritavas väärteos Kaebuse esitaja Arvi Rattasepp Asja läbivaatamise kuupäev
3. november 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Arvi Rattasepp, isikukood 37603290255 Kohtuvälise menetleja Kuressaare Politseijaoskonna esindaja Meelis Juhandi Lossi 7, Kuressaare Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
4. augusti 2007.a. otsus nr. 2740,07,001546 osaliselt, Arvi Rattasepp’ale LS § 74 19 lg. 2 järgi määratud lisakaristuse osas. Teha uus otsus. Juhindudes LS § 74 19 lg. 2 lisakaristusena võtta Arvi Rattasepalt ära sõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Lõpposa kuulutatud
5. novembril 2007 Edasikaebamise kord Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav
6. novembril 2007 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
7. augusti 2007.a. otsusega mõisteti Arvi Rattasepp süüdi LS § 74 19 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 170 trahviühikut, s.o. 10200 krooni (trahv tasutud
9. 2007). Lisakaristusena määras kohtuväline menetleja LS § 74 19 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Vastavalt otsusele seisnes Arvi Rattasepp’a süü selles, et tema
10. juulil kell
11. 45 Kuressaare linnas, Juhan Smuuli tänaval, juhtis mootorsõidukit, olles kerges joobes (0,48 mg./l). Mootorsõidukiks oli mootorratas. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Arvi Rattasepp vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse esitaja ei vaidlusta väärteoasjas toodud asjaolusid, kuid leiab, et karistuse määramisel ei ole arvesse võetud vastutust kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja arvates oleks piisav olnud rahatrahv. Tulenevalt kaebuse esitaja sissetuleku suurusest on määratud trahv tema jaoks äärmiselt mõtlemapanev karistus, kuna tegemist on suurema osaga tema teenitavast kuupalgast. Kaebuse esitaja palub muuta otsust ja lisakaristuse tühistada või juhul, kui seda ei saa teha, siis karistuse kandmise edasilükkamist. Kaebuse esitaja põhjendab oma taotlust sellega, et vajab autot elatise teenimiseks. Nimelt on ta sõlminud Saku vallaga korrastustööde lepingu ja on ettevõttes ainus töötaja. See tähendab, et kannatajaks ei ole mitte ainult kaebuse esitaja ise, vaid Saku valla elanikud. Kaebuse esitaja palub piirduda rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse määrast, mis ei ole maksimaalsed. Pigem on lisakaristus määratud minimaalsele lähedasena. Seaduseandja on andnud selged piirid karistuse kohaldamiseks ja neis piires peab menetleja oma otsuseid tegema. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja Arvi Rattasepp pani
12. juulil 2007 toime LS § 74 19 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l.
13. Ka ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud põhikaristusena määratud rahatrahvi summas 10200 krooni ja on selle tasunud. Väärteoasja on menetlenud selleks pädev ametiisik. Menetlusõiguse rikkumist asja kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud. Põhikaristuse määramine on toimunud karistuse kohaldamise aluseid arvesse võttes ja on seaduslik. Kaebuse esitaja leiab, et määratud lisakaristus on ülemäära raske, arvestades toimepandud väärteo raskust ja iseloomu ning rikkuja enda isikut. Nagu selgub alkoholijoobe tuvastamise protokollist /t.l.12/, tuvastati kaebuse esitajal alkoholijoove indikaatorvahendiga Lion SD 400, mille näidu kohaselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,48 mg/l. Samas selgub protokollist, et isikul puudusid välised joobetunnused (meeleolu rahulik, kõne selge, kõnnak kindel). Ka on kaebuse esitaja kinnitanud, et kontrollimise ajal ei saanud ta enesetunde järgi aru, et oli joobes. See tähendab, et tegemist ei olnud otsese tahtlusega, vaid ettevaatamatusega väärteo toimepanemisel. On usutav, et juhul kui isik oleks aru saanud, et tal esineb alkoholijoove, ei oleks ta mootorsõidukit juhtima asunud. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et menetlusalune isik on viimati õiguserikkumise toime pannud
14. aastal s. t., et varasemad karistused puuduvad. See tähendab, et sisuliselt oli tegu esmakordse sellelaadse rikkumisega ja seetõttu ei ole lisakaristuse määramine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol , karistuse eesmärki silmas pidades, vältimatu. Nagu selgub kohtule esitatud tõenditest, on kaebuse esitaja X OÜ juhatuse liikmena sõlminud Saku Vallavalitsusega lepingu haljasalade hooldamiseks. Hooldamine toimub periooditi kuni
15. aastani ja kaebuse esitaja väitel vajab ta lepingu täitmiseks võimalust kasutada autot, sest ei pea ilma autota võimalikuks liikumist Kurtnast Saku ja muude asustatud punktide haljasalade hooldusele. Lepingu täitmisest sõltub tema sissetuleku olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et määratud lisakaristust on võimalik muuta ja vähendada seda alla seaduses ettenähtud alammäära. Kohus määrab lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Kohus peab lisakaristuse vähendamist vajalikuks ja põhjendatuks arvestades toimepandud väärteo raskust (ettevaatamatus) ja väärteo toimepaneja isikut ( varasemad samaliigilised rikkumised puuduvad, sõlmitud töövõtulepingu katkemine seoses selle täitmise võimatusega võib viia elatise teenimise võimaluse kaotuseni). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole lisakaristus karistuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja menetlusalune isik suudab ka määratud põhikaristusest teha oma järeldused ja edaspidi hoiduda õiguserikkumistest. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS § 56- 59, 61 ja VTMS § 132 p.2, 133-135,
16. Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/