4-07-5646\2

Väärteoasi nr.4-07-5646 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 20.02.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar KÜTT-i 18.09.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2510, 07, 004590 osalise tühistamise nõudes – LS § 74-19 ettenähtud väärteo toimepanemises osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Taavi Treve, isikukood: 37607274913, elukoht: XXX kaebuse esitaja: Taavi Treve, kohtuvälise menetleja – Lääne PP – esindaja kohtuistungist osa ei võtnud, kuid vanemkomissar Ülle Koha palus asja kohtus arutada ilma nende esindaja võtuta ning esitas kirjalikult ka nende seisukoha käesolevas asjas LÕPPOSA Taavi Treve kaebus rahuldada ning nimelt tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar KÜTT-i 18.09.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2510, 07, 004590 selles osas, mis puudutab Taavi Trevelt LS § 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks, muus osas jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar KÜTT-i 18.09.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2510, 07, 004590 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar KÜTT-i 18.09.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. 2510, 07, 004590 tehti kindlaks, et Taavi Treve juhtis 20.08.2007.a. kella 02.18 ajal Kareda vallas, Järva maakonnas ANNA – PEETRI – Huuksi tee 11.km Öötla ristist 500 – 600 m Peetri poole/Veski talu juures mootorsõidukit alkoholijoobes; juhtides mootorsõidukit, ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust põhjustades sellega varalise kahju AS-s Pangale. Oma tegevusega rikkus Taavi Treve Liikluseeskirja §-vide 76 p.1 ja 123 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse §-vide 74 – 19 lg.1 ja 74-17 lg. 1 järgi. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Ning määras Taavi Trevele Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000.-EEK-i ning LS § 74 – 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks; Liiklusseaduse §-i 74-17 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 1200.-EEK-i. KAEBUSE SISU Taavi Treve esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar KÜTT-i 18.09.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2510, 07, 004590 ning nimelt LS § 74-19 ettenähtud väärteo toimepanemises osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist. Põhistades oma kaebust sellega, et enne politsei otsuse tegemist saatis ta politseile ka vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid. Otsusest ei ole aga aru saada, kas otsuse teinud juhtivkonstaabel on tema selgitustega arvestanud või mitte. Ta selgitab ka käesolevas kaebuses, et ei rikkunud eeskirja tahtlikult. Ta ei oleks kunagi autorooli istunud, kui oleks teadnud, et tal on alkoholijoove. Ta tarbis küll õhtul õlut, kuid selle arvestusega, et koju sõitma hakates oleks ta kaine ning peale kella 21.00 alkoholi enam ei tarbinud. Eelnevalt oli ta ära joonud 3 pudelit õlut Saku Originaal. Kuna kell 02.10 koju minema hakates tundis ta ennast 100 % kainena, ei tekkinud kahtlustki, et võiks olla teistmoodi. Ta ei istunud teadlikult purjus peaga autorooli. Iialgi ei oleks ta teadlikult sellist riski võtnud. Peab tõdema, et kuna politsei siiski tuvastas tal joobe, on ta süüteo toime pannud ja vabandused on tagantjärele tarkusena kasutud. Ta väärib karistust ja õige on otsuses märgitu, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on vaadeldav eriti raske seaduserikkumisena. Samas leiab, et hukkamõistu suurus võib seisneda ka rahatrahvi suuruses ega pea alati väljenduma juhtimisõiguse ära võtmises. Tema suunamine seaduskuulekale teele on võimalik ka ilma lisakaristuseta. Ta on püüdnud olla seadusekuulekas liikleja ning ta püüab seda olla ka edaspidi. Juhtunust saadud õppetund on tema jaoks piisav ka ilma selleta, et ta jääks juhiloast 3 kuuks ilma. Joobe tuvastamise tõttu ei korva liiklusõnnetuses osalenud, tema juhtimisel olnud ja AS Sampo Liisingule kuuluva sõiduki (XXX, XXX) remonti ka kindlustus, mis tähendab tema jaoks ca 200000 krooni suurust väljaminekut kahju hüvitamise näol. See on see lisakaristus, mis tal tuleb kanda ja mis ilmselt veel pikalt ta elu mõjutab. Kahjude hüvitamiseks peab ta säilitama endale igal juhul töökoha, et ei kaoks sissetulek. Selline töökoht on tal olemas – ta töötab OÜ-s L müügiesindajana. Tema tööülesanneteks on L talu toodete müügi organiseerimine ja edasimüüjate varustamine Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Tallinnas. Selleks on tema kasutuses ka tööandja sõiduk kaubik XXX. Müügiesindajate tööülesannete hulka kuulub ka kauba tarnimine edasimüüjatele, mistõttu töötamine sel töökohal ei ole võimalik ilma õiguseta autot juhtida. Ka töölepinguga omn talle ette nähtud omada mootorsõiduki juhtimise õigust. Kaotades juhtimisõiguse – ei vasta ta töökohale esitatavatele nõuetele ning teda võib ähvardada töökohast ilmajäämine koondamise tõttu. Kolmeks kuuks ei ole tal võimalik võtta puhkust ega leida samas ettevõttes asendustööd. Sellega kaotaks ta sissetuleku ning võimaluse heastada enda poolt tekitatud kahju ja toita peret. Seetõttu pöördub ta palvega kohtu poole, et muuta talle määratud karistust ja jätta alles mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhtimisõiguse säilitamine on talle äärmiselt oluline kahju hüvitamiseks ja pere ülalpidamiseks. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: