4-07-7260\2

4-07-7260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-7260 (2314,07,033765) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.11.2007 koostatud otsus nr 2314,07,033765 Boriss Bergi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. VTMS § 120 korras Menetluse liik Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Liiklusjärelevalve osakond Põhja Politseiprefektuuri Menetlusalune isik: Boriss Berg, IK: 37908260257, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Boriss Bergi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.11.2007 koostatud otsusele nr 2314,07,033765 Boriss Bergi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.11.2007 koostatud otsus nr 2314,07,033765 Boriss Bergi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks muutmata.
5. Otsusega nr 2314,07,033765 määratud lisakaristus, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks kuuks hakkab kehtima käesoleva otsuse jõustumisest, so alates 29.02.2008 ning lõpeb 1 (üks) kuu möödumisel, so 30.03.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.01.
7. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 29.02.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.11.2007 koostatud otsusega nr 2314,07,033765 karistati Boriss Bergi LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.10.2007 kell 11.53 juhtis Tallinn-Narva tee
9. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 44 km/h võrra, sõites kiirusega 143+/- 9 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Boriss Berg kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse osas ning määratud rahatrahvi vähendamist 6000 krooni võrra. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitanud isik sõitis Rakvere linna matustele ning lillepoes tekkis viivitus. Otsuses on märgitud, et kaebuse esitanud isikul on kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kaebuse esitanud isikule on see karistus määratud 24.07.2006 ning kuna kaebuse esitanud isik töötab osalise töökoormusega, siis on trahvi tasumiseks sõlmitud maksegraafik ja viimane makse tehti 02.04.
10. Kaebuse esitanud isikul on juhtimisõiguse säilimine oluline töökohal töötamiseks ning juhtimisõiguse äravõtmine seab kaebuse esitanud isiku keerulisse olukorda, kuivõrd samaks perioodiks kaotab kaebuse esitanud isik töö, sellest tulenevalt aga sissetuleku ja võimaluse trahvi tasuda. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et Boriss Berg juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit sõidukiirusega 143 +/-9 km/h, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Kaebuse esitanud isikut on karistatud rahatrahviga 9000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. Lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega. Sellise kiirusega sõites pani kaebuse esitanud isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Kuna isikul on eelnev kehtiv karistus lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise eest, siis pidas menetleja vajalikuks kohaldada ka lühiajalist juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistuse kergendamiseks alus puudub. Rahatrahv on määratud 150 trahviühiku ulatuses ja juhtimisõigus on ära võetud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegemisel on lähtutud sellest, et isikul on kehtiv karistus kiiruse ületamise eest ja samuti on lähtutud teo raskusest. Määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et isik pani toime enamohtliku väärteo, millega seadis ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Määratud karistus ei pea olema isikule soodne ja kerge kanda. Rikkumine on toime pandud tahtlikult ning isik on liikluses käitunud eriti vastutustundetult. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, ei taju tema juhitud mootorsõiduki kiirust ja on liikluses ohtlik, siis on temalt juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas koostatud otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja vastu mõistetud rahatrahvi tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsete osadena, mitte vähem kui 750 krooni kuus. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirusena fikseeritud 143 km/h. Menetlusalune isik on oma kirjalikus vastulauses toonud rikkumise põhjenduseks selle, et oli ettenägematu viivituse tõttu hilinemas 2 matustele. Teeolud olid väga head, tee oli tühi, otseselt kaasliiklejaid ohtu ei seadnud. Mitte väga ammu oli sellele teelõigul lubatud maksimaalseks sõidukiiruseks 120 km/h ja see muudeti nö talvehooaja saabudes, kuid selleks hetkeks veel tegelikud ilmastiku tingimused ei olnud sellised. Kohus leiab, et LE § 124 p 2 sätted on juhile täitmiseks kohustuslikud ja seda sõltumata sellest kas ilmastikuolud on head või mitte, kas juht on kuhugi hilinemas või mitte. Kaebuse esitanud isiku vastulauses märgitu kohaselt oli mitte väga ammu sellel teelõigul lubatud suurimaks kiiruseks 120 km/h. Kohus leiab, et juht peab sõidukiiruse valikul peale kõige muu lähtuma ka liikluskorraldusvahenditest ning kui teelõigule ei ole paigutatud liikluskorraldusvahendit, mis lubab sõita kiirusega kuni 120 km/h, siis tuleb juhil lähtuda LE § 124 p 2 sätetest. Seega põhjendus kiiruse ületamiseks, et mõni aeg tagasi oli samal teelõigul lubatud suurim sõidukiirus suurem, ei ole tõsiseltvõetav. Juhile ei ole antud õigust otsustada liikluskorraldusvahendi või liikluseeskirja sätete põhjendatuse üle omal äranägemisel, vaid juht on kohuststud järgima liikluskorraldusvahendite ja liikluseeskirja nõudeid. Juhtimisõigusega isikule on teada nii liikluseeskirja kui ka liiklusseaduse sätted ning lubatud suurima sõidukiiruse ületamine saab sellises ulatuses olla vaid tahtlik. Selline tahtlus ilmneb aga kaebuse esitanud isiku põhjendustest matusele hilinemise kohta. Kaebuse esitanud isiku varasem karistus samalaadse süüteo eest näitab ka seda, et kaebuse esitanud isik on teadlik võimalikest tagajärgedest, mis võivad saabuda siis kui ta õiguserikkumise toimepanemiselt tabatakse. Taoline teadmine aga ei takistanud isikut toime panemast uut samalaadset süütegu. Kaebuse esitanud isik on väitnud, et ta ei seadnud kaasliiklejaid otseselt ohtu, kuivõrd tee oli tühi. Kaebusest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud aga kaebuse esitanud isik sõidukis üksi ning suures ulatuses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seadis kaebuse esitanud isik ohtu nii enda kui kaasreisija elu ja tervise ning võõra vara. LS § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, so kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades rikkumise ulatust ja kaebuse esitanud isiku karistusandmeid, asub kohus seisukohale, et karistuse määramine üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud. Lisakaristus on aga määratud mitte ainult tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, vaid ettenähtud sanktsiooni alammääras. Samas on ka fikseeritud rikkumine LS § 7422 lg 3 mõttes väga suur ning kohus asub seisukohale, et määratud karistus ei ole liiga range. Arvestades rikkumise ulatust pidanuks menetlusaluse isiku suhtes kohaldama lisakaristust pikemaks ajaks, kõrvaldamaks liikluses ohtlikuks muutunud menetlusaluse isiku liiklusest, sest inkrimineeritud tegu on suure ohtlikkusega ning väidetavalt sõiduki juhtimisega elatist teeniv juht, kes tahtlikult rikub liikluseeskirja nõudeid, on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Kuivõrd kaebuse esitanud isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis on kaebuse esitanud isik ka väga hästi teadlik sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda seoses määratava rahatrahviga ning juhtimisõiguse äravõtmine võib tekitada olukorra, kus isik võib kaotada ka oma töökoha. Seega peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks tema enda süül. Sellest tulenevalt on isik ise kohustatud hoolitsema selle eest, et teda ei oleks põhjust karistada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole aga kaebuse esitanud isik pidanud vajalikuks selliselt käituda ning pani toime tahtliku süüteo, olles varasema kogemuse tõttu teadlik ka selle käitumise võimalikest tagajärgedest. 3 Sellest saab teha järelduse, et kaebuse esitanud isik pidas oma senise majandusliku olukorra säilitamisele olulisemaks süülist käitumist liikluses. Sellistest asjaoludest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusesse isikusse on lühiajalise lisakaristuse kohaldamisega suhtutud juba niigi leebelt. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule määratud põhikaristust ega lisakaristust, rääkimata otsuse tühistamisest lisakaristuse osas. Märt Toming kohtunik 4