← Eesti

1-08-1143\2

Obsah (6)§ 75§ 78§ 215§ 74§ 76§ 201

1-08-1143 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-08-1143 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kair

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Viljar Larin (sündinud 21.02.1983.a, isikukood: 38302210231) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 16.08.2006.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

§ 78

p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisega vanglast vabanemisel. Kohustada Viljar Larinit käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: Ta on kohustatud elama kriminaalhooldajale teada olevas alalises elukohas ja on kohustatud: - ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks. ning täitma

§ 75

lg 2 alusel määratud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest; 1 - mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja loata kriminaalkorras karistatud isikutega välja arvatud tööalane vältimatu suhtlemine. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 16.08.2006.a otsusega mõisteti Viljar Larin süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Viljar Larin ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi ning § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust hüvitada katseajal kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 11500 krooni, tasudes iga kuu vähemalt 2000 krooni E. S. kasuks. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 15.02.2007.a määrusega pöörati Viljar Larinile Tartu Maakohtu 16.08.2006.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aega arvati tema kinnipidamisest 06.02.2007.a. Määrus jõustus Viru Ringkonnakohtu 06.03.2007.a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.02.2007.a ja lõpeb 06.02.2009.a.

§ 76

lg 1 alusel on kinnipeetav kandnud 1/2 karistusajast 06.02.2008.a.seisuga, õigus taotleda vabanemist elektroonilise valve alla tekkis 06.10.2007.a. Viljar Larinit on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

  1. 06.06.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta; karistus pööratud täitmisele Tallinna Linnakohtu 04.05.2001.a määrusega;
  2. 20.01.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 6 kuud katseajaga 3 aastat ja 2 kuud.
  3. 28.02.2006.a Harju Maakohus

§ 201lg 2 p 1 alusel rahaline karistus 5000 krooni.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas Viljar Larinit distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav töötas enne vahistamist ehitajana OÜ-s x, kus jätkab vabanemise korral töötamist. Tartu Vanglas töötab majandustöödel ja mängib korvpalli. Vabanedes asub korterit üürima x tööandja poolt ehitatud eramus. Kinnipeetaval on võlanõudeid üle 15 000 krooni, tasumisi ei ole toimunud. Kannab reaalset vanglakaristust teist korda, kriminaalhooldusel ei täitnud kontrollnõudeid. Kinnipeetaval on vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Viljar Larin on emotsionaalselt stabiilne, impulsiivsele käitumisstiilile viitavad sooritatud kuritegude iseloom ja katseaja tingimuste rikkumine. Vangla hinnangul on Viljar Larini ennetähtaegselt vanglast vabanemisel ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem olles alkoholijoobes ja isikute grupis, ohtu vähendavad tegurid on korralik tutvusringkond ja töökoht. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Viljar Larini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses lähedased, ainsaks lähisugulaseks on Kundas elav tädi. Vabaduses on olemas kindel töökoht OÜ-s x, tööandja tagab Viljar Larinile ka elukoha, kuid negatiivne on seejuures asjaolu, et eluaset tuleb jagada teiste ehitustöölistega, kus võib osutuda vältimatuks risk suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja suureneda risk õigusvastase 2 käitumise ilmnemiseks. Kinnipeetaval on varem olnud probleeme alkoholiga, teda on karistatud nii alkoholijoobes juhtimise kui AS § 70 alusel. Kriminaalhooldusel ei täitnud kontrollnõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et Viljar Larini vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole otstarbekas. Viljar Larin avaldas istungil, et ta on teinud tõsised järeldused vanglas olles ja soovib oma senist elu otsustavalt muuta. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleks anda Viljar Larinile võimalus ennetähtaegse vabastamisega otsustavalt oma elu muutmiseks, kuigi kriminaalhooldaja on eitaval seisukohal. Kohtunik, ära kuulanud Viljar Larini seletuse ning prokuröri arvamuse, samuti hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et Viljar Larini ennetähtaegne vanglast vabastamine on põhjendatud. Viljar Larin kannab karistust Tartu Vanglas ja ta on karistusest ära kandnud vähemalt 1/2 osa ja vähemalt 6 kuud. Seega on olemas

§ 76lg 1 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Tal on võimalus asuda tööle ja leida endale ka püsiv elukoht. Viljar Larin väljendas kindlat seisukohta asuda seaduskuulekale teele ja täita oma rahalised kohustused enda tööga teenitud rahast. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb toetada Viljar Larini püüdlusi oma elu positiivseks ümberkorraldamiseks ja tema vanglast vabastamine tuleb siduda täiendavate kohustustega: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul vabastamisest ja hoiduda suhtlemisest varem karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku teadmata ja loata. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.