Obsah (6)

§ 68§ 76§ 199§ 74§ 183§ 320

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18. veebruar 2008.a Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-1147 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõisteti 1 temale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68alusel arvati karistuse hulka A.

Belov’i poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2006.a. – 20.11.2006.a., s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Belov’le 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. A. Belovi karistuse kandmise aja alguseks loeti A. Belov’i vanglasse saabumise kuupäev, s.o. 31.06.2007.a. Kohtuotsus jõustus 29.06.2007.a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 31.06.2007. a ja lõppeb 28.02.2008. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav ½, kuid mitte vähem kui kuus kuud karistusajast ära kandnud 28.01.2008.a. A. Belov’t on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1. 21.02.2003. a Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 1; § 201 lg 2 p 1 järgi 5 kuu pikkuse tingimisi vangistusega

§ 74alusel katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

1. 27.10.
2. a Narva Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta ja 2 kuu vangistusega.

3. 27.09.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 183lg 2 p 1, 2; § 201 lg 2 p 1; Kr

MS § 238 järgi 5 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega. 4. 15.03.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 320järgi 100 päevamäära, s.o.

5000 krooni ulatuses. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud A. Belov’i iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval senise vangistuse ajal teiste kinnipeetavate ja administratsiooniga probleeme ei ole esinenud. Vabanedes asub A. Belov elama aadressil Tartu, Lääne 6-

1. vangla vahenudsel Täiskasvanute gümnaasiumis
2. klassis ja tegeb aktiivselt õppetööga. Vangla toetab A. Belov’i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist ning tema käitumiskontrollile määramist, mis tagaks sotsiaalset kohanemist soodustava abi kriminaalhoolduse näol. Kriminaalhooldaja on nõus A. Belov’i vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. A. Belov’l on säilinud head suhted oma lähedastega, kellega on suhelnud vangistuse ajal kirja teel. Peale vabanemist on võimalus elama asuda nii vanemate juurde aardessil x, kui ka oma endisse elukohta, elukaaslase N. T. ja A. T. üürikorteris, aadressil x. Nii ema, õde kui ka elukaaslane on teda oma võimaluste piires lubanud materiaalselt toetada. Vanglas viibides temale võimaldatud vaba aega kasutab spordisaalis või raamatukogus olles. Kuna A. Belov’l on rahalisi kohustusi 80 563.69 krooni eest (kohtutäiturite registri TÄITIS andmetel), samas aga ei ole kindlat garantiid töökoha osas ning samuti on tal olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, siis teeb kriminaalhooldaja ettepaneku uue kuriteo ärahoidmiseks määrata A. Belov’le lisaks käitumiskontrollinõuetele kohustused asuda tööle kahe nädala jooksul ennetähtaegselt vangistusest vabanemisest alates ning tasuma tööle asumisele järgnevast kuust alates rahalisi nõudeid vähemalt 300 krooni ulatuses kuus; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; hoiduda teadvalt suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega; osaleda kriminaalhooldusametniku pakutud sotsiaalprogrammides. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Belov Tartu Maakohtule esitatud avalduses ning kohtus seletas, et ta ei soovi karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabaneda, sest vähem kui 1 (ühe) kuu pärast on tal terve karistus kantud ning tahab alustada uut elu koos oma elukaaslase ja lapsega. 2 Prokuröri seisukoht oli, et tekkinud olukorras ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine, sest vähem kui 1( ühe) kuu pärast vabaneks süüdimõistetud tähtaegselt. Kohtuniku seisukoht A. Belov mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on A. Belov temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas leiab kohtunik, et Anton Belov’i katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole antud juhul otstarbekas, sest kohus on veendumusel, et A. Belov’i näol on tegemist isikuga, kes on võimeline peale tähtajalist vabanemist endale seatud eesmärke saavutama ning käituma edaspidi seaduskuulekalt.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Belov’i karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui üks kuu, samas ei ole tema kriminaalhooldusele määramine hädavajalik. A. Belov’i vangistus on möödunud rahuldavalt teiste kinnipeetavate ning administratsiooniga tal probleeme ei ole esinenud. Head suhted perega annavad kohtule kinnistust, et resotsialiseerumisel leiab A. Belov abi ka nendelt. A. Belov’l on eesmärgiks seadnud peale vabanemist jätkata hariduse omandamist ning ehitajana tööd saada. Kinnipeetaval on seega olemas sotsiaalne tugivõrgustik ning eeldused majanduslikuks toimetulekuks, mis aitab tal üle saada oma probleemidest ning ära hoida uusi õigusrikkumisi. Rutt Teeveer Kohtunik 3