4-07-5984\4

4-07-5984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.jaanuaril 2008.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-5984 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Dmitri Bahmatov, isikukood 37512182755, elukoht xxxxxxxxx xx x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kaitsja: advokaat Aleksei Ratnikov Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Esindaja Reimar Pardel Asja arutamise aeg 08.jaanuaril 2008.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Dmitri Bahmatovi kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 03.oktoobri 2007.a. otsus väärteoasjas nr.2510,07,003672 Dmitri Bahmatovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000.00 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 1 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Menetluskulud jätta Dmitri Bahmatovi kanda. Välja mõista Dmitri Bahmatovilt riigituludesse postikulu 69.00 (kuuskümmend üheksa) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 03.oktoobri 2007.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati Dmitri Bahmatovile Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 3000.00 krooni ja (LS) § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks selle eest, et Dmitri Bahmatov 17.juulil 2007.a. kella 10.33 ajal Järva maakonnas Paide vallas Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee 96.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 105+-4 km/tunnis, kus lubatud sõidukiirus oli asulavälisel teel antud teelõigul 70 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui 31 km/h, millega rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Kaebuse esitaja on vaidlustanud otsuse, leides, et tema talle süüks pandud väärtegu toime ei pannud. Politseiametnikud, mõõtes sõiduteel liikuvate sõidukite kiirust, ei saanud näha kaebaja poolt juhitavast sõidukist mööduvat või juba möödunud sõidukit, mille kiiruse nad mõõtsid. Kaebaja leiab, et puuduvad kindlad ja kaebuse esitaja väärteo toimepanemist üksikasjalikult tõendavad tõendid. Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Dmitri Bahmatovi poolt toimepandud väärtegu on piisavalt leidnud tõendamist, puudub alus ka määratud karistuse muutmiseks ning mõistetud karistus vastab väärteo raskusele. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Dmitri Bahmatovile rahatrahvi määramise ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta LS § 7422 lg-te 2 ja 4 alusel. Dmitri Bahmatov on vaidlustanud talle süüks pandud sõidukiiruse ületamise väites, et teelõigul, kus kiirusemõõtmine toimus, liikus üheaegselt mitu sõidukit. Sõiduk, mis temast möödus, sõitis oluliselt kiiremini ning kaebuse esitaja veendumuse kohaselt mõõdeti politseinike poolt just temast mööduva sõiduki kiirust. Sarnaselt kaebuse esitajaga on rääkinud tunnistaja Igor Aleksejev, kelle kinnitusel pärast lubatud suurima kiiruse märki 70 km/h sõitis nii temast kui ka kaebuse esitajast mööda suurel kiirusel sinine Audi. Vastupidiselt kaebuse esitajale ja viimatinimetatud tunnistajale kinnitab tunnistaja Imre Võigemast, et kiiruse mõõtmise hetkel liikus sõiduteel üksnes kaebuse esitaja poolt juhitav auto ning nii tema kui ka kohtuvälise menetleja esindaja, kes samuti viibis sündmuskohal, on veendunud, et fikseeritud sai Dmitri Bahmatovi poolt juhitava auto kiirus. Tõendiks selles osas on väärteoprotokoll nr 2510,07,003672 (tl 12) ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, milles sisalduvad andmed nii sõiduki registeerimisnumbri, kiiruse mõõtmise aja, koha, samuti selle kohta, et mõõdetav sõiduk liikus üksinda ja seadme näidu kohta (tl 13). Dmitri Bahmatov ei eita, et talle fikseeritud näitu näidati ning seda kinnitab ka tema allkiri, kuid samuti nähtub nii väärteoprotokollist kui ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et ta on teinud märkused selle kohta, et mõõdetaval teel liikus rohkem sõidukeid. Kaebuse esitaja väidab ka seda, et sõites kiirusemõõtmist teostataval teelõigul, tema politseipatrulli ei näinud, kuna patrull seisis kõrvalteel ega olnud nähtav. Järelikult ei olnud nähtavad ka sõiduteel liikuvad sõidukid, mistõttu oli raskendatud kiirusemõõteseadmel kajastuvate kiiruste ületamise andmete ja mõõdetavate sõidukite identifitseerimine ning põhjusliku seose tuvastamine kiiruse ületamise andmete ja väidetavalt kiiruse režiimi rikkunud sõiduki vahel. Kohtuvälise menetleja esindaja seletuste kohaselt seisis politseiauto tõesti kõrvalteel ning nii tema kui tunnistaja Imre Võigemasti kinnitusel mõõdeti kiirust 2 hetkel, kui kaebuse esitaja poolt juhtitav auto möödus kõrvalteel seisvast politseiautost, liikudes Tallinna suunas. Kuna kaebuse esitaja väitel see ala, kus kiirusemõõtmist saab takistusteta teostada, on piiratud, teostas kohus ka sündmuskoha vaatlust veendudes, et kiirusemõõtmine antud teelõigul on küll piiratud Tartu poolt põõsastikuga, kuid mõõdetav on sõiduki kiirus eemalduvast politseiautost Tallinna suunas ning selliselt kajastub see ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, mistõttu ei ole alust kahelda, et Dmitri Bahmatovi poolt juhitava sõiduki kiirust mõõdeti eemalduvana patrullautost. Illustreerimaks sündmuskohta on kohtuväline menetleja esitanud fototabelid (tl 44). Kaebuse esitaja ei vaidle vastu kohtuvälise menetleja poolt nimetatud teelõigu 90,5 meetrile, millises ulatuses on kiirusemõõtmine takistusteta võimalik, kuid arvestustest (tl 40-42) lähtudes ei olnud objektiivselt sellel teelõigul võimalik kiirust tuvastada, kuna mingi aeg kulub politsetöötajal reageerimisele ja radaril signaali saamisele. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse esitaja poolt esitatud arvestustega selle kohta, mis puudutab teatud kiiruse juures sõiduki läbimise vahemaad, kuid leiab, et antud juhul oli mõõdetav vahemaa pikem. Kuigi kaebuse esitaja on väitnud, et kiiruse mõõtmise koha eripära tõttu ei olnud võimalik edukalt kiirust mõõta, on see kohtu arvates meelevaldne väide. Ka ei nähtu kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist mõõtmist takistavaid tehiolusid. Dmitri Bahmatov ja tema kaitsja on seadnud kahtluse alla nii eelpoolnimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kui ka tunnistaja Imre Võigemasti ütlused, kuid arusaamatuks jääb, mis põhjusel peaks tunnistaja andma valeütlusi. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta, kes antud juhul kiirust mõõtis, ei tee tema ütlusi veel ebausaldusväärseks. Kiirusemõõteseadme kasutamise prokotokollist nähtub ka, et kiirusemõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud, mõõtmine on toimunud vastavalt nõutud korrale pädevate isikute poolt ning mingeid eksitavaid häireid ei tuvastatud. Samas on kohtu arvates Dmitri Bahmatovi ütlused suunatud oma süü välistamisele, seda enam, et tunnistaja Imre Võigemasti kinnitusel ta kinnipidamisel algul oma süüd tunnistas. Sarnaselt kaebuse esitajaga on alust kahelda tunnistaja Igor Aleksejevi ütlustes, kes väitis ennast olevat kaebuse esitaja hea tuttav. Ebausutav on kohtu arvates tema seletus selle kohta, et ta sõitis terve tee kaebaja järel ning nägi kõike, mis teel toimus, samas Dmitri Bahmatovi kinnipidamisel politsei poolt tunnistaja mingit huvi ei ilmutanud ega peatunud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud Dmitri Bahmatovi poolt Liikluseeskirja § 126 p 3 nõuete rikkumine Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee 96.kilomeetril. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 7422 lg 2 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on Dmitri Bahmatov toime pannud teo, mis vastab LS § 7422 lg 2 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. LS § 7422 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ning lg 4 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuni kolme kuuni. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse kohtu arvates põhjendatult selle maksimummääras, kuna tegemist on rikkumisega suure tihedusega ja ülimalt ohtlikul maanteel ning õige on vaidlustatud otsuses väljendatud seisukoht, et sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Dmitri Bahmatovit on analoogse rikkumise eest 2007.a. algul karistatud, ka on teda karistatud mitmel korral muude liiklusalaste rikkumiste eest (tl 20-21) ning kohtu arvates ei ole senised karistuse täitnud oma eesmärki, mistõttu on põhjendatud ka varasematest rangeima karistuse määramine. Just sellel põhjusel on otstarbekas ka Dmitri Bahmatovilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. 3 Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Dmitri Bahmatovi poolt pandi toime LE § 126 p 3 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Dmitri Bahmatovile mõistetud karistus. VTMS 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seaduseandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte kohustusega. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus leidnud eelpoolnimetatud põhjustel menetluse lõpetamise aluseks olevaid kriteeriume, kuigi kaebuse esitaja on seda taotlenud. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4