Obsah (6)

§ 78§ 77§ 30§ 79§ 73§ 191

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja tegevusele Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Menetlus Menetluse ese Määruse tegija Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Ka

) §-st 48, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustused

1. Rahuldada Toomas Jugaste kaebus ja tühistada väärteoasjas kohtuvälise menetleja
2. septembri 2007 määrus väärteomenetluse lõpetamises. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
3. Saata käesoleva määruse koopia Toomas Jugastele ja kohtuvälisele menetlejale. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud 1.
5. Kohtus menetlemise õiguslikud alused Vastavalt

§ 78

lg-le 1, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja

§ 77

lg 2 kohaselt kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Menetlusalune isik on esitanud kohtule kaebuse menetluse lõpetamise määrusele.

1. Kohtuvälise menetleja otsustuste sisu ja põhjendused Väärteoasjas on kohtuväline menetleja
2. septembri 2007 määrusega lõpetanud Toomas Jugaste suhtes väärteomenetluse. Määruse põhjenduste kohaselt
3. mail 2006 kell 11.19 ValgaUulu tee 60.85 km-l Toomas Jugaste juhtides mootorsõidukit ei andnud vasaku pöörde sooritamisel ristmikevahelisel teel teed möödasõidul olevale sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja tervisekahjustused. Toomas Jugaste rikkus sellega liikluseeskirja (LE) § 91 ja § 100 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi. Kuna liiklusõnnetuses sai Toomas Jugaste ise raskelt vigastada, peab ise tasuma sõiduki remondikulud ning tal ei ole karistatust LE rikkumiste eest, on kohtuväline menetleja otstarbekuse kaalutlusel pidanud võimalikuks väärteomenetluse

§ 30lg 1 p1, § 73 ja § 75 kohaselt lõpetada.

1.3. Esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Toomas Jugaste väitel on kohtuväline menetleja põhjendamatult võtnud vastu otsustuse liiklusõnnetuse põhjustaja kohta. Menetlusaluse isiku väitel pole ta liiklusõnnetuse tekitamises süüdi. Sellest tulenevalt on Toomas Jugaste esitanud kohtule kaebuse ja palunud

§ 79lg 3 p-st 3 juhindudes tühistada vääteomenetluse lõpetamise kohta tehtud määrus.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Menetluse käik Vastavalt

§-le 79 vaadatakse kaebus kohtus läbi kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on pidanud väärteoasjas menetluse lõpetamist asjakohaseks ja edastanud kaebuse koos väärteotoimikuga kohtule. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb anda õiguslik hinnang kohtuvälise menetleja menetluse lõpetamise määrusele otstarbekuse kaalutlusel.

§ 79

lg 3 kohaselt Kaebust lahendades kohus 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldab kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistab isiku õiguste rikkumist; 3) tühistab vaidlustatud määruse. 2.

1. Kohtu tuvastatud asjaolud, õiguslik hinnang ja seisukohad Kohtuväline menetleja on väärteoasjas lähtunud liikluseeskirja (LE) §-dest 91 ja 100 ning liiklusseaduse (LS) §-st § 7417 lg-st
2. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. LE § 100 kohaselt pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. Vastavalt LS 7417 lg-le 1 mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE rikkumise asjaolud on fikseeritud väärteoprotokollis ning väärteomenetluses on kohtuväline menetleja arvestanud kõigi liiklusõnnetuses osalenud isikute ütlustega, koostatud on liiklusõnnetuse akt ja skeem. Nendest asjaoludest lähtuvalt on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetluse lõpetanud. Menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlus (

§ 30

lg 1 p 1) on kasutusele võetud eelkõige menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt. Menetluse lõpetamise otstarbekust saab hinnata siis, siis kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Tulenevalt

§-st 2 kehtib ka väärteomenetluses KrMS §-s 6 sätestatud menetluse kohustuslikkuse põhimõte. Sellest põhimõttest teeb erandi

§ 30

, andes menetlejale võimaluse lõpetada menetlus juhul, kui menetleja ei pea selle jätkamist otstarbekaks. Kuna tegemist on erandolukorraga, peab sel alusel menetluse lõpetamist otsuse tegija ka põhjendama, miks ta leiab, et menetlemine ei ole otstarbekas. Kuna

ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, tuleb need kriminaalmenetluse analoogia alusel tuletada KrMS §-st 202. Seega võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlust. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiridesse. Kohtuväline menetleja on põhjendanud menetluse lõpetamist asjaoludega, et menetlusalune isik Toomas Jugaste väärteo toimepanijana sai ise raskelt vigastada, peab ise tasuma sõiduki remondikulud ning tal ei ole karistatust.

§ 30kohaldamise alusena pole küll otsesõnu nimetatud menetlusaluse isiku nõusolekut, kuid Kr

MS § 202 analoogia alusel on see nõutav. Menetlusaluse isiku väitel ei ole ta väärteo toimepanemises süüdi, mistõttu on ta pidanud väärteomenetlus lõpetamist vääraks ega ole sellega nõustunud. Kohtuvälise menetleja määrus väärteomenetluse lõpetamises tuleb tühistada, kuna menetlusalune isik ei ole väärteomenetluse lõpetamisega nõustunud. Tühistamise menetlusõiguslik alus tuleneb

§ 73lg 3 p-st 3.

2 Vastavalt

§ 191

lg-le 12 ei ole määruskaebusega vaidlustatav kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

§ 79

kohaselt tehtud kohtu määrus, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Kohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale (

§ 79lg 5).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3