1-08-2429\3

1-08-2420 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-2420 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kristi Rande Kaitsja Tõnu Meidra Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Kristel Viitali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Kristel Viital (isikukood: 48011194913; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Kristel Viital karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.11.2009.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametniku Andres Muddi järelevalve alla (asukoht: Sauna 5, 79513, Rapla) ning kohustada Kristel Viitali järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Kristel Viitali suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) pöörduda narkoloogi poole 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist ja läbida ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või pöörduda Tööhõiveameti poole 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) täita vanemakohustust oma laste ees; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 6) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Kristel Viital vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXX Vanglale, prokurörile ja Kristel Viitalile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 19.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristel Viitali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kristel Viital tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 06.12.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Järva Maakohtu 27.07.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 2 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aasta 5-kuune vangistust. Tallinna Ringkonnakohus 05.03.2007.a tühistas osaliselt Pärnu Maakohtu 06.12.2006.a otsuse ning tunnistas Kristel Viitali süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Karistuse kandmise algus oli 05.06.2006.a ja lõpp on 05.11.2009.a. K. Viitali kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas XXX Vanglas nõudepesijana, kuid lahkus, kuna töö segas koolis käimist. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis ja kunstiringis ning külastab kabelit. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 1-korral. Vabanemisel läheb elama tuttava juurde Märjamaa valda Raplamaal ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub K. Viitali vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kristel Viital taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Vabastamine on mõistlik, kuna isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks ja elukaaslase toetus. 3 Kaitsja toetab prokuröri arvamust ning palub vabastada K. Viital vangistusest enne tähtaega, kuna elukaaslane toetab ja kontrollib teda. Viital on noor inimene, ta on valmis elama seaduskuulekalt. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Viitali isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on K. Viitali karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – K. Viital on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse K. Viitali üldiselt positiivselt, teda on vangistuse jooksul 1-korral distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Seega on K. Viital aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et K. Viitali tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on K. Viitalil olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa K. Viitali edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata K. Viitali püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik