lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.02.-09.02.
lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust Põlva Maakohtu 12.10.
lg 1 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle 1/3 talle mõistetud karistusajast. Tampet Kiljak on kriminaalkorras varem karistatud 3 korral: 1. 15.11.2004. a. Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 2 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; 2. 31.01.2005. a. Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 17 päeva vangistust tingimisi 3-aasta pikkuse katseajaga; 3. 12.10.2005. a. Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. 23.11.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, prokuröri ja vangla esindaja seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Tampet Kiljaku ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Tapet Kiljak on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Kurteod on olnud varavastased ja toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, vaid ta on alati asunud toime panema uusi kuritegusid. Kohus on varem andnud Tampet Kiljakule võimaluse kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid kinnipeetav pani katseajal toime uued kuriteod. Tartu Vangla ettekandest nähtuvalt on kinnipeetaval seoses toimepandud kuritegudega kanda ka ulatuslikud rahalised kohustused, mis suurendab veelgi ohtu, et vabaduses hakkab ta uusi varavastaseid kuritegusid korda saatma. Positiivseks tuleb küll lugeda Tampet Kiljakul elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu. Samuti asjaolu, et vanemad on valmis poja enda juurde elama võtma, on nõus elektroonilise valveseadeldise paigutamisega oma elukohta ning soovivad poega ka materiaalselt aidata. Samas nõustub kohus kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et seni ei ole perekonna tugi Tampet Kiljakut kuritegude toimepanemiselt eemale suutnud hoida ning seega ei ole vanemate pingutused seni kinnipeetavat õiguskuulekaks jäämisele motiveerinud. Tampet Kiljakule on mõistetud pikem vangistust, millest ta on hetkel ära kandnud vähem kui aasta. Arvestades varasemat karistatust, siis leiab kohtunik, et nii lühike karistuse ärakandmine, ei täida veel tema puhul oma eesmärke. Ka varasemad mitmekuulised vahi all viibimised, ei avaldanud Tampet Kiljakule piisavat mõju. Reaalset võimalikku töökohta kinnipeetaval ei ole ja selle realiseerimisvõimalused lühikese aja jooksul oleksid küsitavad. Samuti on Tampet Kiljakul olnud tõsiseid probleeme narkootikumidega, mida ta ka ise tunnistab. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Tampet Kiljaku vabastamine elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest oleks käesoleval hetkel ennatlik ja põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Tampet Kiljak temale Tartu Maakohtu 29.03.2007. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.