) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on H. M. Breuer’ile karistuseks määratud rahatrahv 1 500 krooni s.o 25 trahviühikut ja
Kaebaja taotlus 03.01.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja Hans Martin Breuer kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,07,004656. 08.01.2008.a kohtumäärusega edastati kaebus kohtualluvuse järgi arutamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et rahatrahv on tasutud 27.12.2007 ja kinnitab, et kantud trahvisummad on pannud teda mõistma väärtegude tõsidust. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et ta ei ole üle 30 juhistaaži jooksul kunagi põhjustanud ühtegi liiklusõnnetust ega istunud rooli joobeseisundis. Kuna ta viibib töökohustuste tõttu suurema osa aastast välismaal, kus lubatud sõidukiirus on tunduvalt suurem, siis Eestisse naastes tuleb kohaneda väiksema lubatud sõidukiirusega, mis ei ole kahjuks alati piisavalt kiire olnud. Kaebuse esitaja lubab olla edaspidi tähelepanelik kohalike kehtivate liiklusseaduste- ja korralduste suhtes, et kahetsusväärne situatsioon ei korduks. Kuna praegune töökoht asub elukohast kaugel ja juhtimisõigus on töölkäimiseks ja tema juhitud firma normaalseks eksisteerimise jätkumiseks väga oluline, palub kaebuse esitaja mitte rakendada tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.01.2008.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 28.01.2008.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse määramisel on arvestatud teo ohtlikkust ja menetlusaluse isiku eelnevaid kehtivaid samalaadseid rikkumisi. Kuna menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud rahaliste karistustega, on näha, et need pole oma eesmärki täitnud, mistõttu määras kohtuväline menetleja rahalise karistuse 1 500 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,07,005219 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1 500 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,005219 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse 2 Ärakiri 4-08-145 koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasja toimikus /edaspidi VTT/ tl 3 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 25.11.2007.a kell 18.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, halva nähtavusega, pimedal ajal, lörtsise ilmastikuga ning märja teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 106 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas H. M. Breuer’i poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. H. M. Breuer on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 3 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on H. M. Breuer 25.11.2007.a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. H.M.Breuer on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H. M. Breuer puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on H. M. Breuer tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5-6 on H. M. Breuer`it Lääne PP 30.06.2006 otsusega karistatud
2007.a enne käesoleva väärteo toimepanemist on H.M.Breuer pannud toime kaks samalaadset (
lg 2 järgi) rikkumist, mille 3 Ärakiri 4-08-145 eest Põhja Politseiprefektuur karistas teda 27.04.2007.a rahatrahviga 2 100 krooni ning 26.07.2007.a rahatrahviga 3 000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed (eriti arvestades tehiolusid - kõne all olev väärtegu on toime pandud pimedal ajal ja märja teekattega teel). Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Samuti ei veena kohut H. M. Breuer’i kaebuses antud lubadus olla edaspidi tähelepanelik kohalike kehtivate liiklusseaduste- ja korralduste suhtes, kuna isik on seitsme kuu jooksul toime pannud kolm väärtegu mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol ning eelnevate väärtegude eest kohaldatud karistustest ei ole suutnud isikut panna õiguskuulekalt käituma. Oluline on siinkohas ka asjaolu, et eelmise väärteootsuse kohaselt oli H.M.Breuer´it samuti karistatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega ning ka see karistus ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist.
lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud ja ka kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust lisakaristuse tühistamiseks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 21.12.2007. a otsus väärteoasjas nr 2570,07,005219 tuleb jätta muutmata ja H. M. Breuer kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2 ja 4. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.