1-06-13660\16

(05930000255)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Britt Pallo Prokurör Tambet Grauberg Kriminaalasi Eerik Heinpalu süüdistuses KarS § 418 lg 1 ja § 418 lg2 järgi lühimenetluses Süüdistatav E e r i k HEINPALU – isikukood 38008170233, Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; töötab OÜ-s Vooglers; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel menetlus kriminaalasjas nr. 05930000255 Eerik HEINPALU süüdistuses KarS § 418 lg 1 ja § 418 lg 2 järgi . Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada määruse jõustumisel. 2. Kohustada E e r i k HEINPALU KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel: 2.1. tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 5 815,05 krooni , s.o. - ekspertiisitasud 1 960,- (üks tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni ja - kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 3 855,05 kr (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni ja 05 senti); 2.2.maksta riigituludesse kindel summa, s.o. 15 000 (viisteist tuhat) krooni 2 3. Kohustuste täitmise tähtaeg on 23. juuli 2008.a. (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlema arve korral 2800049777 ning ära märkides kriminaalasja nr „1-06-13660“). Tähtajaliselt kohustuse mittetäitmisel uuendatakse kriminaalmenetlus ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. 4. Asitõendid - kaks vintpüsside erinevat relvarauda ja kaks relvalukku, mis on vastutaval hoiul Põhja Politseiprefektuuris – konfiskeerida ja hävitada pärast E. Heinpalu poolt talle pandud kohustuste täitmist. EDASIKAEBAMISE KORD. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK. Maksu-ja Tolliameti uurimisosakond alustas 12.09.05.a. kriminaalasjas kriminaalmenetluse KarS § 418 tunnustel selle kohta, et Eerik Heinpalu saatis Afganistanist vahendlikult Eesti Posti ära kasutades oma isa nimele A H`le postipaki CC010495014EE koos kahe tulirelva relvarauaga, mis vastavalt Relvaseaduse § 21 lg 1 on tulirelva olulised osad (tl 2-3). Samuti on Erik Heinpalu saatnud Eesti Vabariiki AS Cargo Handling lattu aadressile Tallinn, Sõjamäe 10a Rahuoperatsioonide Keskusele varustuse, mis on fikseeritud varustuse nimekirjas nr ROK 0195/ROK 4.4-1/4070. Nimetatud varustusele teostati tollikontrolli, mille käigus avastati E. Heinpalu isikliku varustuse hulgast termos, mille sees oli tulirelvalukud. Tulirelvalukk ja relvarauad on vastavalt Relvaseaduse § 21 lg 1 tulirelva olulised osad, mille ebaseadusliku käitlemisega on E.Heinpalu poolt toime pandud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Eerik Heinpalu oli ajavahemikul 2005.a veebruar – august KarS § 7 lg 2 mõistes Afganistanis teenistuskohustusi täitev Eesti Vabariigi kaitseväeline, kelle suhtes kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu (tl 66 - Eerik Heinpalu kaadrikaitseväelase teenistusleht). 05.12.2005.a. on Põhja Ringkonnaprokuratuur saatnud käesoleva kriminaalasja Eerik Heinpalu süüdistuses Harju Maakohtusse kokkuleppemenetlusse, mis on 06.03.2006.a. tagastatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri süüdistatava poolt kokkuleppe loobumise tõttu. 24.10.2006.a. on pärast täiendavaid menetlustoiminguid kriminaalasi saadetud Harju Maakohtusse lühimenetluse kohaldamiseks. 08.12.2006.a. on Harju Maakohtu otsuse alusel Eerik Heinpalu osaliselt süüdi ja osaliselt õigeks mõistetud. Nimetatud otsus on Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.02.2007.a. tühistatud ja saadetud tagasi Harju Maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus on Tallinna Ringkonnakohtu lahendi jätnud muutmata. Eerik Heinpalule on prokurör 06.11.2007.a. kohtuistungil esitatud muudetud ja täiendatud selle kohta, et 3 I tema olles ajavahemikul 2005.a veebruar – august KarS § 7 lg 2 mõistes Afganistanis teenistuskohustusi täitev Eesti Vabariigi kaitseväeline pani toime tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise soetamise, hoidmise, valdamise, omamise ja Eestisse sisseveo vormis. Tulenevalt Relvaseaduse (RT I 2001, 65, 377; 2004, 54, 388; edaspidi RelvS) § 21 lgst 2 laieneb tulirelva oluliste osade käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. E. Heinpalu on RelvS § 1 lg 3 mõistes käidelnud relva olulisi osasid ebaseaduslikult järgmiselt: E. Heinpalu võttis 2005.a. juulikuus Afganistanis Kabulis täpselt tuvastamata kohas enda valdusesse nende omandamise tahtega kaks .303 British (7,71

1. mm)kaliibrilise Inglise LeeEnfield süsteemi vintpüsside erineva mudeli relvarauda, mis on RelvS § 21 lg 1 alusel tulirelva olulised osad. E. Heinpalu on Afganistanis 2005.a. juulist kuni 2005.a. augustini hoidnud enda valduses, samuti omanud hõivamise teel soetatud relvaraudu. Relvaraua hoidmisega enda valduses rikkus E. Heinpalu RelvS § 45 lg 1, mis sätestab, et relva võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. E. Heinpalule ei ole väljastatud RelvS § 32 lg 2 nimetatud tulirelva soetamisluba ja sama seaduse § 34 lg 2 nimetatud tulirelva relvaluba, mis annavad isikule õiguse relva soetada ja hoida, mille puudumise tõttu ei olnud E. Heinpalul lubatud tulirelva relvarauda soetada, omada, hoida ja vallata. E. Heinpalu vedas 2005.a augustis Eestisse sisse nimetatud kaks tulirelva relvarauda vahendlikult Deutsche Post ja Eesti Post kaudu viimaste teadmata postipakis nr CC010495014EE, mille E. Heinpalu postitas Afganistani Vabariigis A H nimele edastamiseks Eesti Vabariiki. 27.08.05.a. saabus nimetatud postipakk Eestisse, millele E. Heinpalu tuli 12.09.05.a. Eesti Post AS-i Tallinnas Pallasti 28 järele, et võtta relvarauad enda otsesesse valdusesse. Relvaraudade Eestisse sissevedamisega rikkus E. Heinpalu RelvS § 62 lg 2, mille alusel on tulirelva saatmine rahvusvahelises postisaadetises keelatud. E. Heinpalu on rikkunud tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedamisega RelvS § 60 lg 3, mille alusel võib füüsiline isik relva oma tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastav relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud Politseiameti ühekordne eriluba, mis E. Heinpalul puudusid. Tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemisega pani Eerik Heinpalu toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Samuti soetas E. Heinpalu täpselt tuvastamata ajal ja kohas ajavahemikul 2005.a veebruar – august Afganistanis sõjaväelisel missioonil olles tulirelva 7,62 kal automaadi AK (kõik mudelid) või 7,62 kal kergekuulipilduja RPK(S) kasutamiskõlbliku relvaluku nr ПГ 5132, mis on vastavalt Relvaseaduse § 21 lg 1 tulirelva oluline osa. Tulenevalt Relvaseaduse § 21 lg-st 2 laieneb tulirelva oluliste osade käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. E. Heinpalu on Afganistanis täpselt tuvastamata ajast alates kuni 2005.a. augustini hoidnud enda valduses, samuti omanud nimetatud soetatud relvalukku. E. Heinpalu vedas Afganistanist Eestisse sisse tulirelva olulise osa sellega, et missiooni lõppedes 2005.a augustis vedas oma tööandjat Rahuoperatsioonide Keskust vahendlikult ära kasutades Eestisse varustuse nimekirjas nr ROK 0195/ROK 4.4-1/4070 koos isikliku varustusega tööandja teadmata tulirelva relvaluku. E. Heinpalu peitis relvaluku isikliku varustuse hulka ja andis seejärel varustuse tööandja valdusesse, kes toimetas 10.11.05 kaubasaadetise koos relvalukuga Eestisse aadressile Tallinn, Kesk-Sõjamäe 10a, mis 10.11.05 teostatud tollikontrolli käigus E. Heinpalu isikliku varustuse hulgast leiti ja ära võeti, mis on RelvS § 60 lg 1 tähenduses tulirelva olulise osa Eestisse sissevedamine. E. Heinpalu on 4 rikkunud tulirelva olulise osa Eestisse sissevedamisega RelvS § 60 lg 3, mille alusel võib füüsiline isik relva enda tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastav relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud Politseiameti ühekordne eriluba, mis E. Heinpalul puudusid. RelvS § 29 lg 1 p 2 alusel võib vähemalt 21-aastane Eesti kodanik soetada, omada ja vallata tsiviilkäibes lubatud relvi. RelvS § 20 lg 1 p 5 alusel on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, seetõttu on Eerik Heinpalu poolt nimetatud relvaluku käitlemine RelvS § 1 lg 3 mõistes soetamise, omamise, hoidmise, valdamise ja Eestisse sissevedamise vormis tsiviilkäibes ebaseaduslik. Tulirelva 7,62 kal automaat AK (kõik mudelid) ja 7,62 kal kergekuulipilduja RPK(S) on RelvS § 3 lg 1 p 1 alusel sõjarelv, sest nimetatud relva kasutatakse relvaõppe eesmärkidel kaitsejõududes ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvates asutustes teenistusülesannete täitmiseks. Eerik Heinpalu´l puudus Kaitseministri määruse nr 4 (25. märtsi 2003. a määrus; kehtestatud RelvS § 3 lg 2 alusel) Sõjaväerelvade käitlemise korra §-s 8 lg 1 ette nähtud sõjaväerelvade käitlemise luba sõjarelva soetamiseks, samuti sama määruse § 8 lg 2 nimetatud eriluba sõjaväerelvade Eestisse sisseveoks. Nimetatud lubade puudumise tõttu ei tohtinud Eerik Heinpalu sõjaväerelvaks oleva tulirelva automaadi AK (kõik mudelid) ja 7,62 kal kergekuulipilduja RPK(S) olulisi osasid nimetatud määruse § 13 lg 2 ja § 34 lg 2 alusel soetada, hoida, omada ja Eestisse sisse vedada. Alates 15.03.07.a. on sama tegu kvalifitseeritav KarS § 4181 lg 1 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemisena. Sõjaväerelvaks oleva tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemisega pani Eerik Heinpalu toime KarS § 418 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil 23.01.2008.a. esitas prokurör kohtule taotluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise ja süü väiksuse tõttu. Prokurör leidis, et süüdistatava poolt on pandud toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 418 lg 1 ja 2 järgi. KarS § 418 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 418 lg 2 ette nähtud tegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 4181 lg 1 järgi, mis on tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslik käitlemine, mis näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatava E. Heinpalu poolt toime pandud teise astme kuriteod, mille suhtes on oportuniteedi kaalutlustel kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud süüdistatava süü väiksuse ja avaliku menetlushuvi puudumisel. Esimeses episoodis on E. Heinpalu poolt Eestisse sisse veetud 303 British (7,71
2. mm)kaliibrilise Inglise Lee-Enfield süsteemi esimese maailmasõja aegsete vintpüsside erinevate mudelite relvarauad, mida käesoleval ajal enam aktiivselt ei kasutata, sh sõjaliseks otstarbeks. Seda on kinnitanud Kaitsejõudude Peastaap 21.10.05.a. vastuseks päringule, kas nende relvaraudade näol võib olla tegemist sõjaväerelvaga (tl 32). Nimetatud relvaraudade näol on tegemist pigem ajaloolise väärtusega, kui tänapäeval praktilist kasutust leidva relva osadega. E. Heinpalu on nimetatud episoodis enda süüd tunnistanud ja kahetsenud tehtud, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu. Teises episoodis on kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks üks relvalukk, mis on tsiviilkäibes keelatud. Nimetatud relvalukku on võimalik kasutada tulirelva 7,62 kal automaadi AK (kõik mudelid) või 7,62 kal kergekuulipilduja RPK(S) relva osana. Siiski ei ole olnud tegemist sellise relva osaga, mis iseseisvalt kujutaks ohtu ja mida saaks kasutada teisi 5 relvaosasid omamata. E. Heinpalu on eeluurimisel ja kohtumenetluses tunnistanud, et tundis relva osade vastu huvi kollektsioneerimise soovist tingituna. Seega ei olnud süüdistataval ärilisi ega ka kuritegelikke kavatsusi nimetatud relvaosade Eestisse toimetamisega, mille tõttu on isiku süü kuritegude toimepanemisel väike. Proportsionaalsuse põhimõttest tuleneb vajadus välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas, mida tuleb ka käesolevas asjas silmas pidada (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-1-1-9-07 ja nr 3-1-1-81-06). Eelnimetatud episoodides ei ole süüteoga rünnatav õigushüve – ühiskonna turvalisus, niivõrd intensiivne, mis vajaks täiel määral karistuseõiguslike karistusmeetmete kasutamist. Seejuures tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ja isik ei ole menetlust tahtlikult venitanud ega takistanud. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei ole isiku karistamine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, sest pannes isikule kohustused tasuda rahaline kohustus ja menetluskulud riigile on saavutatud õigusrahu süüdistatava Eerik Heinpalu poolt toime pandud tegudele hukkamõistva hinnangu andmisega ja sellele reageerides. E. Heinpalu ei ole varem kriminaalkorras karistatud, seega puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja isiku kriminaalkorras karistamise vajadus, samuti puuduvad igasugused kahtlused selle kohta, et isik ei tee antud seaduse rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Eelnimetatud asjaolusid arvestades puudub Eerik Heinpalu´i tegude suhtes avalik menetlushuvi. Prokurör tegi kohtule ettepaneku kohustada E. Heinpalu maksma kindel summa – 15 000 krooni riigituludesse poole aasta jooksul, s.o. hiljemalt 23.juuliks 2008.a. ning samaks tähtajaks hüvitada menetluskulud: ekspertiisitasud 1 960 krooni ja kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstav tasu 3 855,05 krooni, s.o. menetluskulud kokku 5 815,05 krooni. E. Heinpalu nõustus menetluse lõpetamisega ja temale määratavate kohustustega. Tema kaitsja A. Luberg toetas prokuröri taotlus ning palus kohtul menetluse E. Heinpalu osas määrusega lõpetada. Kohtumääruse põhjendused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on seaduslik, piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. E. Heinpalu süüdistatakse teise astme kuritegudes. Kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. 6 Kohus leiab, et prokuröri ettepanek kohustada E. Heinpalu tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 5 815,05 kroni ning maksma kindla summana 15 000 krooni riigituludesse hiljemalt 23.07.2008.a., on põhjendatud ning selliste kohustusega on süüdistatav kohtuistungil ka nõustunud, kriminaalmenetluse lõpetamist ja taotliste kohustuste panemist E. Heipalule on toetanud ka tema kaitsja. E. Heinpalu on teadlik sellest, et kui ta ei täida kohtumäärusega talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Taotluse menetluse lõpetamiseks peab kohus KrMS § 202 lg 4 alusel lahendama määrusega. Kohtunik