§-le 82 palub avaldaja, et kohus tühistaks vastava täitemenetluse rahatrahvi sissenõude osas. Samuti on avaldaja jätkuvalt seisukohal, et trahvinõudes mainitud päeval ja ajal ei viibinud temale kuuluv auto trahvinõudes kirjeldatud asukohas. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur Aive Kolsar on esitanud kirjaliku seisukoha (tl 13-14), milles leiab, et Elmet Puhmi trahvinõude täitmine ei ole aegunud, kuna kohtutäitur on asunud otsust täitma enne ühe aasta möödumist otsuse jõustumisest. Elmet Puhm suhtes on täitemenetlus algatatud 09.08.2000.a Põlva Maakohtu Täitevosakonna poolt Tallinna Liikluskorralduskeskuse 19.06.2000.a otsuse nr 0203673 ja sissenõudja avalduse alusel rahatrahvi 460 krooni nõudes. Elmet Puhmile on väljastatud 14.08.2000.a täitekutse kohustusega ilmuda kohtutäituri vastuvõtule 28.08.2000.a ja antud nõude täitmiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg 28.08.2000.a. Elmet Puhm ei täitnud nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ka hiljem. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 lõpetatakse täitemenetlus rahatrahvi aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (alates 01.01.2006.a kehtiv redaktsioon). Kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsiooni kohaselt ei asutud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest oli möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt sätestab
täideviimise aegumise, mis põhineb karistuse ja teo vahelise sideme katkemisel.
Väärteo puhul hakkab täitmise aegumistähtaeg kulgema kohtuvälise menetleja poolt tehtud karistuse jõustumisel või kohtuotsuse jõustumisel. Otsuse täitmise aegumine lõpeb kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega ja esmase täitetoimingu tegemisega. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS § 29 sätestas kohtutäituri esialgsed toimingud täitemenetluses. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ning teeb võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikus täitmiseks. Seisukoha, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada täitemenetlust on Riigikohus esitanud oma 18. mai 2006 lahendis nr 3-3-1-11-06. Võttes arvesse nimetatud Riigikohtu lahendi asus ka Tallinna Ringkonnakohus oma 20.03.2007 lahendis nr 4-07-11 seisukohale, et täitemenetluse seadustikus sätestatud aegumise tähtaegu tuleb tõlgendada selliselt, et 2
§-s 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Esmase täitekutse saatmisega on asutud määratud karistust täide viima enne ühe aasta möödumist (vana redaktsiooni kohaselt) kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest ning esmase täitetoimingu tegemisega lõppes otsuse täitmise aegumine. Esmase täitekutse saamist aastal 2000 kinnitab ka Elmet Puhm Tartu Maakohtule esitatud avalduses. Seega on ekslik Elmet Puhmi seisukoht täitmise aegumise kohaldamise võimalikkuse osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtutäitur, et nimetatud täitemenetlus rahatrahvi täitmise osas ei kuulu lõpetamisele seoses aegumisega, kuna kohtutäitur on asunud otsust täitma enne ühe aasta möödumist otsuse jõustumisest. Kohtutäitur palub jätta Elmet Puhmi avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Tallinna Transpordiameti kirjalikus seisukohas (tl 23) leitakse, et E.Puhmi taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Vaidlus puudub selles, et avaldaja sai 2000.a. Põlva kohtutäiturilt Uuno Kaaruselt teate tema suhtes alustatud täitemenetlusest. Seega alustati täitmist tähtaegselt ning seetõttu ei ole täitmise tähtaeg möödunud. On ilmne, et seadusandja eesmärk ei ole olnud luua olukorda, milles kohustatud isikul oleks võimalik täitmisest hoidumisega saavutada enda vabastamine kohustuse täitmisest. Tallinna Ringkonnakohus on asunud lahendis 4-07-11 seisukohale, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Käesoleval juhul on sellel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt esmase täitekutse saatmisega asutud määratud karistust täide viima enne seaduses sätestatud aegumise tähtaega. Kui väärteo osas tehtud otsuse täitmisele on asutud tähtaegselt, on sellist otsust võimalik reaalselt täita ning kuni
lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Viimane on oma sisult sarnane kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS §-ga 80-4.
a kehtinud redaktsioon) sätestas, et otsust ei asuta täitma, kui väärteootsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kehtiva
lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Arvestades E.Puhmi karistamise aega, tuleb väärteootsuse täitmise aegumise osas kohaldada kuni 21.07.2005. a
Kuigi trahvinõudel puudub kanne selle jõustumise kohta, võib eeldada, et see jõustus edasikaebamata HÕS §-s 269 sätestatud tähtaja möödumisel. Et trahvinõue poleks jõustunud, pole keegi menetlusosalistest väitnud. Seoses E.Puhmi avalduses esitatud väitega, et tema ei ole Tallinna Liikluskorralduskeskuse 18.06.2000.a. trahvinõudes märgitud rikkumist toime pannud ja sellist trahvinõuet enne täitemenetluse alustamist kätte saanud, märgib kohus järgmist. Trahvinõudest nähtuvalt on 4
lg 1 p 3 tuleb tõlgendada selliselt, et seal sätestatud tähtaja (antud juhul siis üks aasta alates otsuse jõustumisest) jooksul tuleb alustada väärteoasjas tehtud otsuse täitmist. Kui otsuse tegelikku täideviimist on alustatud
§-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis otsuse täitmine enam aeguda ei saa. Maakohtute vastupidise praktika (mille kohaselt aegumise seisukohalt ei ole oluline mitte täitemenetluse alustamine, vaid ka tegelik lõpuleviimine) on 2007 ja 2008 aastal teise astme kohtud korduvalt ebaõigeks tunnistanud. Seisukohale, et seaduses sätestatud otsuse täitmise aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist, on korduvalt asunud nii Tartu Ringkonnakohus kui Tallinna Ringkonnakohus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2007.a. määrus väärteoasjas nr 4-07-111; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2007.a. määrus väärteoasjas 4-07-928; Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2007.a. määrus väärteoasjas nr 4-071409; Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007.a. määrus kriminaalasjas nr 1-07-1351; Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2008.a. määrus väärteoasjas 4-07-6167). Teise astme kohtute praktika (vt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendid) kohaselt on väärteoasjades kohaldatav ka Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2006.a. otsuses asjas nr 3-3-1-11-06 intressivõla sissenõudmise aegumise küsimuses avaldatud seisukoht, mille kohaselt aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Kuna E.Puhmi väärteoasjas on Tallinna Liikluskorraldusekeskuse trahvinõude täitmist alustatud
§-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole selle trahvinõude täitmine aegunud ning täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtutäiturile võib ette heita passiivsust otsuse täitmisel (täitur pole mitme aasta jooksul teinud ühtegi täitetoimingut), kuid see ei saa olla aluseks otsuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamisele. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.