4-08-953 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a Põlva Asenduskaristusasja number 4-08-953 Kohtunik Lembit Käis Menetlustoiming Kuuno Vohla (isikukood: 34905026550, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx) avalduse - täitemenetluse lõpetamiseks - läbivaatamine RESOLUTSIOON
- Lõpetada täitemenetlus Kuuno Vohla suhtes otsuse täitmise aegumise tõttu alljärgnevas: 1.1 Põlva Politseiprefektuuri 31.08.
- a otsusega nr 302 mõistetud rahatrahvi - 820 krooni – sissenõudmises, s.o täiteasjas nr 170/2002/8990; 1.2 Põlva Politseiprefektuuri 08.09.
- a otsusega nr 849 mõistetud rahatrahvi - 100 krooni – sissenõudmises, s.o täiteasjas nr 170/2002/
- Jätta rahuldamata Kuuno Vohla avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 170/2002/
- Saata määrus võlgnikule, sissenõudjatele ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Avalduse sisu Avalduse kohaselt on kohtutäitur Aive Kolsari menetluses täiteasjad nr 170/2002/8989, nr 170/2002/8990 ja nr 170/2002/
- Täitemenetlust nr 170/2002/8989 on alustatud Põlva Politseiprefektuuri 08.09.
- a otsuse nr 849 täitmiseks. Täitemenetlust nr 170/2002/8990 on alustatud Põlva Politseiprefektuuri 31.08.
- a 4-08-953 otsuse nr 302 täitmiseks. Täitemenetlust nr 170/2002/8991 on alustatud Põlva Maakohtu 26.02.
- a otsuse (kriminaalasi nr 1-019) täitmiseks. Kuuno Vohla taotleb esitatud avalduses nimetatud täitemenetluste lõpetamist täitedokumentide täitmise aegumise tõttu, kuna neid ei ole ära täidetud ligikaudu 10 aasta jooksul. Kohtutäituri ja sissenõudjate seisukohad Kohtutäitur Aive Kolsar ei ole kohtule määratud tähtajaks (15.02.2008) saatnud kirjalikku seisukohta. Lõuna Politseiprefektuur leiab, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, sest väärteootsuse täitmise aegumine lõpeb kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega ja esmase täitetoimingu tegemisega. Otsused haldusõiguserikkumiste asjades nr 302 ja 849 on täitmisele pööratud ja täitemenetlused algatatud seaduses sätestatud korras, mistõttu otsuste täitmine enam aeguda ei saa (tl 13). Keskkonnainspektsioon nõuab otsuse sundtäitmist (tl 12). Kohtu põhjendused
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 2 sätestab, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Avaldusele lisatud riiklikust pensionist kinnipidamise aktidest (tl 3, 4) nähtub, et kohtutäitur A. Kolsari menetluses on täiteasjad nr 170/2002/8989 ja 170/2002/
- Täitemenetlust nr 170/2002/8989 on alustatud seoses Põlva Politseiprefektuuri 08.09.
- a otsusega nr 849 mõistetud rahatrahvi – 100 krooni - täitmiseks. Täitemenetlust nr 170/2002/8990 on alustatud seoses Põlva Politseiprefektuuri 31.08.
- a otsusega nr 302 mõistetud rahatrahvi – 820 krooni - täitmiseks. Otsuste tegemise ajal kehtinud Haldusõiguserikkumiste seadustiku (HÕS) § 334 kohaselt ei kuulunud halduskaristus täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud 3 kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kuna politsei vastuse kohaselt pöörati otsused täitmisele HÕS §-s 334 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole kohtul alust kahelda selles, et täitemenetluse algatamine nende otsuste 2
(5)4-08-953 täitmiseks on toimunud seaduslikult. 01.09.
- a jõustusid VTMS ja KarS. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 (kuni 21.07.
- a kehtinud redaktsioon) sätestas, et otsust ei asuta täitma, kui väärteootsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kehtiva KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Kohus leiab eelmärgitud seaduste sätteid tõlgendades, et ka pärast 01.09.
- a on seadusandja eristanud nii otsuse täitmisele pööramist kui selle täitmist, kuid nüüd on selgelt sätestatud keeld, et lahendit ei täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg, välja arvatud kui esinevad KarS § 82 lõikes 2 otsuse täitmise aegumise peatumist tingivad asjaolud. Kuna süüdlast karistati enne 21.07.
- a, siis tuleb väärteootsuse täitmise aegumise osas kohaldada kuni 21.07.
- a KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaega vastavalt KarS § 5 lõikele
- Arvestades asjaolu, et Põlva Politseiprefektuuri eelmärgitud otsuste eeldatavast jõustumisest on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ning puuduvad ka KarS § 82
- lõikes sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumist tingivad asjaolud, siis leiab kohus, et vastavalt VTMS § 203 lõikele 5 on antud otsuste täitmine aegunud. VTMS § 29 lg 2 kohaselt on vaid lahendi teinud menetlejal õigus oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramine edasi lükata. Kohtule teadaolevalt ei ole politseiprefektuur oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramist edasi lükanud. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvälise menetleja otsust. Käesoleval juhul ei ole võlgnik millegagi takistanud rahatrahvi sissenõudmist ega kõrvale hoidunud rahatrahvi tasumisest. Käesolevaks ajaks on möödunud üle kaheksa aasta nimetatud väärteootsuste eeldatavast jõustumisest. Kuna süüdlane ei ole millegagi takistanud rahatrahvi sissenõudmist ega kõrvale hoidunud rahatrahvi tasumisest ning karistuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud ega karistuse täitmise tähtaega pikendatud. seetõttu leiab kohus, et antud väärteootsuste täitmine on kestnud üle mõistliku aja. KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud otsuse täitmise aegumistähtaja eesmärgiks on, et väärteootsusega mõistetud karistuse (s.h ka rahatrahvi) kiire ja efektiivne täideviimine 3
(5)4-08-953 avaldaks süüdlasele mõju edaspidiseks hoidumiseks süütegude toimepanemist ning kaitseks seega õiguskorra huve. Peale selle sätestab TMS § 200 lg 1, et kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. TMS § 201 lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Samasugune põhimõte on sätestatud VTMS § 211 1.lõikes. Ka on Riigikohus 16.02.
- a otsuses (asjas nr 3-3-1-5-04) leidnud, et karistusotsuse täitmise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohus leiab, et kui ei esine KarS § 82 lg 2 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatud väärteootsuse täitmise aegumise peatumist tinginud asjaolusid, siis tuleb väärteootsus täita KarS § 82 lg 1 p-s 3 märgitud tähtaja jooksul. Juhul, kui tõlgendada VTMS § 203 lg-s 5 ja KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatut selliselt, et KarS §-s 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist (saata võlgnikule esmane täitekutse), siis kaotaks igasuguse mõtte KarS §-s 72 ja VTMS §-s 211 sätestatud asenduskaristuse kohaldamise institutsioon. Samuti muutuks jõustunud otsusega mõistetud rahatrahvi täitmise aeg ebamääraseks ja sõltuvaks eelkõige kohtutäituri võimalustest ja tahtmisest. Ka ei saaks sellisel juhul enam rääkida karistuse (rahatrahvi) üld- ja eripreventatiivsest eesmärgist. Seega on tõlgendus, et KarS §-s 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist, ebaõige ning vastuolus õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 11 ja § 13 lg-s 2 sätestatuga. Kuna otsuste täitmiseks on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ning puuduvad KarS § 82 lg 2 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatud asjaolud, seetõttu tuleb eelkäsitletud otsuste täitmiseks alustatud täitmenetlused lõpetada täitmise aegumise tõttu.
- Avaldusele lisatud riiklikust pensionist kinnipidamise aktist (tl 5) nähtub, et kohtutäitur A. Kolsari menetluses on täiteasi nr 170/2002/8991, mida on alustatud Põlva Maakohtu 26.02.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-019) riigi kasuks väljamõistetud kahju – 8012 krooni - sundtäitmiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku §-d 431 ja 432 lg 1 sätestavad, et käesoleva seadustiku §des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad 4
(5)4-08-953 kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, määrusega. Põlva Maakohtu 26.02.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-019-97) mõisteti Kuuno Vohlalt välja 8012 krooni Keskkonnafondi arvele looduskeskkonnale tekitatud kahju katteks. Nimetatud otsus jõustus 10.03.
- a. Kuigi antud kriminaalasjas on K. Vohlalt väljamõistetud 8012 krooni riigi kasuks, ei ole võimalik antud nõuet samastada TMS §-s 211 sätestatud muu avalik-õigusliku rahalise sissenõudega, kuna tegemist on hoopis kahju hüvitamise nõudega. Siinjuures ei oma erilist tähendust asjaolu, et sissenõudjaks on riik ja antud nõue tuleneb kriminaalasjast. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist tavalise varalise nõudega, mis tuleneb jõustunud kohtuotsusest ja mida on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõigetele 1 ja 2 kohtutäituril võimalik täita kuni 10.03.
- a, siis tuleb jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks - täiteasjas nr 170/2002/8991 - rahuldamata. Lembit Käis Kohtunik 5
(5)