Obsah (4)

§ 113§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-1776 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Evelin La

§ 113

järgi ja mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt moodustati liitkaristus eespool nimetatud ja Valga Maakohtu 29.06.2000.s. kohtuotsuste kogumis ja mõisteti karistuseks 1 11 aastat 9 kuud 29 päeva. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1116/2003 tühistati Valga Maakohtu otsus osaliselt ja tunnistati J. Melnikov süüdi karistusseadustiku

§ 113

järgi ning mõisteti temale põhikaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Valga Maakohtu 29.06.2000.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva võrra ja J. Melnikovile mõisteti liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Liitkaristuse kandmise aja alguseks oli kohtuotsuste järgi 08.03.2003.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.03.

1. a ja lõppeb 06.01.
2. a. J. Melnikovi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:
3. 16.09.
4. a Valga Maakohtu poolt kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 6 (kuus) kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2 (kaks) aasta pikkuse katseajaga;
5. 30.05.
6. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 2 (kaks) aasta pikkuse vabadusekaotusega, mis liideti Valga Maakohtu 16.09.
7. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuu pikkune vabadusekaotus;
8. 29.06.
9. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 185 lg 2 järgi 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 (kolm) aasta pikkuse katseajaga; Väärteokorras on J. Melnikovi varem karistatud ühel korral. J. Melnikov esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja ei nõustu J. Melnikovi vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, pidades seda mittesobilikuks mõjutusvahendiks. Kriminaalhooldaja leiab, et J. Melnikovi on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures J. Melnikovi poolt viimati toimepandud kuriteod on oma olemuselt varasematest rohkem ühiskonnaohtlikud. Kriminaalhooldaja arvates viitavad korduvkaristused sellele, et kinnipeetaval on raskusi oma tegevuse tagajärgede mõistmisega. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem konfliktsituatsiooni ning materiaalsete vajaduste tekkimise korral. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Melnikovi avaldas, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt koos allutamisega elektroonilisele valvele. Süüdimõistetu seletas kohtus, et vabaduses asub ta tööleehitusele OÜsse FCC. Lähedastest suhtleb ta vennaga. J.Melnikov avaldas, et tal ei ole olnud sõltuvust alkoholist, kuid möönis asjaolu, et alkoholi tarvitanuna on ta agressiivsem kui kainena. Käesolevaks ajaks on J.Melnikov enda arvates muutunud tasakaalukamaks. Prokuröri arvamuse kohaselt oleks ennatlik J.Melnikov käesoleval hetkel ennetähtaegselt vabastada. Prokurör rõhutas ajaolu, et süüdimõistetut on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 9-l korral, milline asjaolu näitab, et isik ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud õiguskuulekalt käituda. Nimetatud asjaolu viitab otseselt sellele, et isik ei ole suuteline alluma elektroonilise järelevalve rangetele nõuetele. Prokurör pidas vajalikuks viidata ka asjaolule, et sellise pika katseaja määramine isikule, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, ei vasta ühiskonna ootustele. 2 Kohtuniku seisukoht J. Melnikov mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest üks oli esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76lg 2 p 1 kohaldamise üks formaalsetest eeldustest on täidetud.

Nimelt on J. Melnikov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas on täidetud ka eelnimetatud sätte kohaldamise teine formaalne eeldus, s.o. kas süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt pool talle mõistetud karistusest. J. Melnikovi karistati Valga Maakohtu 29.06.

1. a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 185 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga (toimiku I osa lk 21). Arvestades J. Melnikovi eelvangitses viibitud aega, jäi J. Melnikovil kandmata karistust 1 aasta 9 kuu ja 29 päeva (toimiku I osa lk 22). J. Melnikovi karistati Tartu Ringkonnakohtu 17.11.
2. a kohtuotsusega

§ 113

järgi 8 aasta pikkuse vabadusekaotusega, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Valga Maakohtu poolt 29.06.2000.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 9 kuu ja 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti J. Melnikovile 9 aasta 9 kuu ja 29 päeva pikkune vabadusekaotus (toimiku I osa lk 25). Kohus on seisukohal, et on eksitud J. Melnikovile poole mõistetud karistusaja arvutamisel. Kuna J. Melnikovi pani enne Valga Maakohtu 29.06.

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, siis Tartu Ringkonnakohtu 17.11.
2. a kohtuotsusega mõistetud karistus liideti Valga Maakohtu 29.06.
3. a otsusega mõistetud karistusega. Järelikult liideti omavahel 2 aasta 6 kuu ning 8 aasta pikkune vabadusekaotus. Seega oli J. Melnikovile mõistetud karistuse pikkuseks 10 aastat ja 6 kuud ning pool sellest karistusest on ära kantud 5 aasta ja 3 kuu möödumisel. Kuivõrd J.Melnikov oli 29.06.2000.a. kohtuotsuse tegemise ajaks ära kandnud 8 kuud ja 1 päeva, siis pidi J.Melnikov alates 08.03.2003.a. ära kandma poole karistusena veel 4 aastat 6 kuud 29 päeva, seega sai J. Melnikovil pool karistusajast kantuks 07.10.2007.a.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on J.Melnikov temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Melnikovi tulevane elukoht aadressil Tallinn x on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 3 kohaselt esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, on kuriteo toimepanemise asjaolud. J.Melnikov kannab käesolevat karistust 3 raske isikuvastase kuriteo eest – ta tahtlikult tappis teise isiku. Kohtunik leiab, et senine vangistuses viibitud aeg on ilmselgelt ebapiisav, et J.Melnikov oleks saanud end ühiskonna ees rehabiliteerida. Samuti arvestab kohtunik sellega, et J.Melnikovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil temale mõistetud karistus oli tingimuslikult jäetud täitmisele pööramata ning isik oli katseajal. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ka käesoleva vangistuse kandmise ajal on ta üheksal korral toime pannud distsiplinaarsüüteo, mille eest on viiel korral istunud kartseris. Viimane karistus jääb 2006.a. aprilli. Lisaks on vangla iseloomustanud kinnipeetavat kui nõrgavõitu enesekontrollivõimega isikut, kellel on kehvad probleemi(konflikti)lahenduse oskused, seda eriti siis, kui J.Melnikov on alkoholi tarbinud. Alkoholi tarbimisega kaasneb J.Melnikovil tihtipeale agressiivsus. Olgu märgitud, et tapmisegi, mille eest J.Melnikov käesolevat vangistust kannab, pani ta toime alkoholijoobes olles. Samuti puudub tal tugev sotsiaalne tugivõrgustik, kes suudaks teda moraalselt ja materiaalselt toetada (tugiisikuks on märgitud vaid J.Melnikovi vend). Seega J.Melnikovi isiksuseomadusi, tema minevikku, elutingimusi vabaduses ning käesoleva karistuse kandmise aega hinnates tuleb asuda seisukohale, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on käesoleval ajal liiga suur. J.Melnikovi vabastamine ning käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust, seda isegi elektroonilise valve tingimustes. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtunik, et J.Melnikovi vabastamine praegusel ajal on liialt ennatlik. Arvestades eeltoodut, jätab kohus J. Melnikovi elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rutt Teeveer Kohtunik 4