4-07-7775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-7775 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
- veebruaril 2008.a. Väärteoasi Rait Ehaste kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalistuse komissar K.Palits otsusele väärteoasjas nr.2302,07,004471 28.11.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Rait Ehaste, kaitsja Britta Oltjer kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1– Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K.Palits otsus väärteoasjas nr.2302,07,004471 28.11.2007.a. jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
- veebruaril 2008.a.. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalistuse komissar K.Palits otsusele väärteoasjas nr.2302,07,004471 28.11.2007.a. , millega karistati Rait Ehaste’t liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku suuruses summas s.o 2100.krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Rikkumine leidis aset 10.novembril 2007.a. kell 22.
- Harjumaal, Tallinnas Pärnu mnt.-l , kus isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega , mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 74 +- 3 km/h Sellega rikkus Liikluseeskirja § 124 p.1 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg.2 järgi. Rait Ehaste esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna otsusele väärteoasjas nr. 2302,07,004471 28.11.2007.a. selle osalise tühistamise taotlusega .Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist, kuid määratud karistus on liiga karm. Lisakaristuse kohaldamine ei ole kaebaja arvates mõistlik., kuna lisakaristuse määramisel peavad esinema KarS §-s 56 toodud karistamise alusena seadusest tulenevad raskendavad asjaolud või põhjendused. Kaebaja leiab, et juhilubade puudumine välistab tal praktiliselt oma tööülesannete täitmise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle etteheidetava rikkumise eest oleks olnud võimalik määrata rahatrahv vahemikus 11 trahviühikut kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on jätnud täielikult motiveerimata, miks oli vajalik määrata rahatrahv üle poole maksimummäärast, kuigi sõidukiirust ületati LS § 74-22 lg.2 alusel minimaalmääras. (s.o. 21 km/h). Samuti ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud karistust kergendavate asjaoludega ning määratud karistus on karistuse eesmärkide saavutamiseks ülemäärane. Seetõttu taotleb kaebaja määratud rahatrahvi vähendamist 24 trahviühiku võrra (11-le trahviühikule) Samuti on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine menetlusalusele isikule ilmselgelt ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ega vasta rikkumise raskusele. Seetõttu tuleb R. Ehastele määratud lisakaristus tühistada. Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on süstemaatiline liikluseeskirja rikkuja, keda on korduvalt väärteokorras karistatud ,kuid nendest karistustest ei ole isik mingeid järeldusi teinud. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Rait Ehaste kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused sündmuskohal, mille kohaselt isik ei eita kiiruse ületamise fakti, õiend Rait Ehaste poolt väärtegude toimepanemise kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ,kes ei eita kiiruse ületamise fakti. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74²² lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 50 trahviühikut ) piires ning sama paragrahvi lg. 4 alusel on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks kuuks. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,07,004471 materjale, leiab, et Rait Ehaste’le mõistetud karistuse kergendamiseks puuduvad alused. Tõendamist on leidnud, et R.Ehaste on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja Rait Ehaste’le karistuse mõistmisel arvestanud nii tema poolt toime pandud teo raskust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Nii on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süü tunnistamist, aga ka seda, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul on lisakaristuse kohaldamine sellises ulatuses põhjendatud. Rait Ehastet on varasemate liiklusalaste rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega, kuid vaatamata mõistetud karistustele on Rait Ehaste jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. Seega ei ole rahatrahvid Rait Ehaste’le mõju avaldanud ning õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ning selle mittekohaldamine ei ole õigustatud. Rait Ehaste peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Isik, kes juhib mootorsõidukit ja ületab lubatud sõidukiirust , näitab üles hoolimatust ja ükskõiksust liikluskorda tervikuna ning seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Isik, kes väidetavalt vajab autot ja juhtimisõigust oma igapäevaelus, peab teadma, kui oluline on turvalisus liikluses ning ka seda, et kiiruse ületamine on lubamatu. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks ja lisakaristuse kergendamiseks. Rait Ehaste on aastate jooksul süstemaatiliselt rikkunud Liikluseeskirja sätteid, teda on korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid isik ei ole nendest karistustest endale mingeid positiivseid järeldusi teinud, pannes jätkuvalt toime liikluseeskirja nõuete rikkumisi. Kohtunik