Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 10-l korral, tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta,süüdistuses
Kalev Ulst on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles aktsiaseltsi Rekandi (reg nr 59017556) ümberkujundamisotsusega (22.08.1996) valitud alates 22.08.1996 Osaühingu Rekandi (reg kood 10132582; asukoht Tööstuse 15 Pajusti alevik Vinni vald Lääne-Viru maakond) juhatuse liikmeks, kellel vastavalt äriseadustiku § 180 lõikes 1 ja § 181 lõikes 1 sätestatule oli üksinda õigus esindada OÜ-t Rekandi kõigis õigustoimingutes ning tagasi kutsutud OÜ Rekandi juhatuse liikme ametikohalt 15.03.2000, esitas tahtlikult käibemaksukohustuslasena registreeritud OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides Lääne-Viru Maksuametile (reg nr 70000444; aadress Laada tn 4a Rakvere) valeandmeid. Kalev Ulstil oli vastavalt äriseadustiku §-le 183 OÜ Rekandi juhatuse liikmena kohustus korraldada Osaühingu Rekandi raamatupidamist. Raamatupidamise korraldamiseks oli ta OÜ-sse Rekandi tööle võtnud raamatupidaja R R . Raamatupidaja R R andis Kalev Ulst OÜ Rekandi raamatupidamise algdokumendid ning R R koostas algdokumentide alusel muuhulgas ka OÜ Rekandi käibedeklaratsioonid ja allkirjastas 1999.a jaanuari, 1999.a märtsi, 1999.a aprilli, 1999.a juuli, 1999.a augusti, 1999.a septembri, 1999.a oktoobri, 1999.a novembri, 1999.a detsembri ja 2000.a märtsi kuu kohta Lääne-Viru Maksuametile esitatud OÜ Rekandi käibedeklaratsioonid. OÜ Rekandi 1999.a veebruari, 1999.a mai, 1999.a juuni, 2000.a jaanuari ja 2000.a veebruari käibedeklaratsioonid on allkirjastanud Kalev Ulst. Nimelt deklareeris Kalev Ulst ise ning ka vahendlikult OÜ Rekandi • 1999.a jaanuari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 6687 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 45154 kr ning 1999.a jaanuari kuu eest jäi laekumata käibemaksu 35472 kr; • 1999.a veebruari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 9 tasumisele kuuluvaks käibemaksuks 1148 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 37098 kr ning 1999.a veebruari kuu eest jäi laekumata käibemaksu 37098 kr; 2 • • • • • • • • • • • • • 1999.a märtsi kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 1109 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 27338 kr ning 1999.a märtsi kuu eest jäi laekumata käibemaksu 27338 kr; 1999.a aprilli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 1335 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 58738 kr ning 1999.a aprilli kuu eest jäi laekumata käibemaksu 58738 kr; 1999.a mai kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 707 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 142311 kr ning 1999.a mai kuu eest jäi laekumata käibemaksu 142311 kr; 1999.a juuni kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 1060 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 94914 kr ning 1999.a juuni kuu eest jäi laekumata käibemaksu 111916 kr; 1999.a juuli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 9 tasumisele kuuluvaks käibemaksuks 1464 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 47750 kr ning 1999.a juuli kuu eest jäi laekumata käibemaksu 47750 kr; 1999.a augusti kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 1159 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 111231 kr ning 1999.a augusti kuu eest jäi laekumata käibemaksu 111231 kr; 1999.a septembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 64390 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 111471 kr ning 1999.a septembri kuu eest jäi laekumata käibemaksu 111471 kr; 1999.a oktoobri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 9 tasumisele kuuluvaks käibemaksuks 146 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 74379 kr ning 1999.a oktoobri kuu eest jäi laekumata käibemaksu 138769 kr; 1999.a novembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 499 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele enammakstud käibemaksuna 66579 kr; 1999.a detsembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 1415 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 76655 kr ning 1999.a detsembri kuu eest jäi laekumata käibemaksu 10575 kr; 2000.a jaanuari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 63 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 46115 kr ning 2000.a jaanuari kuu eest jäi laekumata käibemaksu 49507 kr; 2000.a veebruari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 473 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 134731 kr ning 2000.a veebruari kuu eest jäi laekumata käibemaksu 134731 kr; 2000.a märtsi kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil lahtris 10 enammakstud käibemaksuks 849 kr, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele 3 kuuluva käibemaksuna 331142 kr ning 2000.a märtsi kuu eest jäi laekumata käibemaksu 331142 kr. OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel jäi laekumata käibemaksu 1 348 049 kr. OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikkus Kalev Ulst enne 01.07.2002.a kehtinud maksukorralduse seaduse §-de 8¹, 12 lg 1 ning enne 01.01.2002.a kehtinud käibemaksuseaduse §-de 10 p-de 1, 2 ja 4; 18 lg 1 p 1 ja lg 6 nõudeid. Seega Kalev Ulst esitades maksuhaldurile (Lääne-Viru Maksuametile) tahtlikult valeandmeid OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides, mille tulemusel jäi käibemaksu laekumata kokku 1348049 kr, pani toime
Seoses täiendavate dokumentide esitamisega kriminaalmenetluse ajal viidi Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse poolt läbi OÜ Rekandi täiendav revisjon, mille kohta koostati 17.10.2005 revisjoniakt nr 12-3/137. Täiendava revisjoni käigus jõuti järeldusele, et OÜ-le Rekandi 14.03.2001 ettekirjutusega nr 4-05/14-240 määratud maksukohustus kuulub vähendamisele ning Ida maksu-ja tollikeskuse 12.12.2005 otsusega nr 6-2/1667 muudeti 14.03.2001 ettekirjutust nr 4-05/14-240. Samuti on Eesti Vabariigi Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-123-03 27.02.2004.a. asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et süüdistuses peab kajastuma kuriteo tagajärjel laekumata jäänud maksusumma arvestamise metoodika ning milliste asjaolude tõttu tegelikult deklareerimisele kuulunud maksusummad maksuhaldurile deklaratsioonides näidatutest erinesid. Kohtuistungil 13.01.2006 esitas ringkonnaprokurör Marge Voogma, juhindudes KrMK § 215 lg 2, kohtule süüdistuse muutmise määruse. Kalev Ulst on uues muudetud süüdistuses KrMK § 215 lg 3 alusel kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles aktsiaseltsi Rekandi (reg nr 59017556) ümberkujundamisotsusega (22.08.1996) valitud alates 22.08.1996 Osaühingu Rekandi (reg kood 10132582; asukoht Tööstuse 15 Pajusti alevik Vinni vald Lääne-Viru maakond) juhatuse liikmeks, kellel vastavalt äriseadustiku § 180 lõikes 1 ja § 181 lõikes 1 sätestatule oli üksinda õigus esindada OÜ-t Rekandi kõigis õigustoimingutes ning olles tagasi kutsutud OÜ Rekandi juhatuse liikme ametikohalt 15.03.2000, esitas tahtlikult käibemaksukohustuslasena registreeritud OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides Lääne-Viru Maksuametile (reg nr 70000444; aadress Laada tn 4a Rakvere) valeandmeid. OÜ Rekandi juhatuse liikmeteks olid lisaks Kalev Ulstile ka K K ja L P , kuid faktiliselt juhtis OÜ Rekandi majandustegevust Kalev Ulst ainuisikuliselt. Kalev Ulsti poolt OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine seisnes selles, et OÜ Rekandi käibedeklaratsioonidel kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu lahtris deklareeris ta kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu selliselt, et OÜ-l Rekandi ei tekkinud käibemaksu tasumise kohustust, vaid deklareeritud andmetest tekkis OÜ-l Rekandi käibemaksu ettemaks, millest maksuhaldur sai kustutada OÜ Rekandi teiste riiklike maksete võlgu. Samuti esitas Kalev Ulst sisendkäibemaksu mahaarvestamise tõendamiseks OÜ Kubic Puidugrupp poolt jaanuaris ja veebruaris 1999.a. väljastatud arved kogusummas 443 709 krooni, OÜ 4 Valvaora poolt veebruar kuni detsember 1999.a. väljastatud arved kogusummas 1 886 573 krooni, OÜ Foredon poolt juunis, augustis ja septembris 1999.a. väljastatud arved kogusummas 1 107 209 krooni, OÜ Orgmetsa Talu poolt septembris, novembris ja detsembris 1999.a. ning jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2000.a. väljastatud arved kogusummas 2 478 499 krooni ja OÜ Serpent poolt novembris ja detsembris 1999.a. ning jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2000.a. väljastatud arved kogusummas 2 684 942 krooni, millede alusel ei kuulu mahaarvamisele sisendkäibemaks, kuna OÜ Rekandi ja eelpool nimetatud äriühingute vahel ei ole tehingute toimumine tõendamist leidnud. Kalev Ulsti poolt laekumata jäänud maksusumma määramisel on lähtutud OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides deklareeritud summadest, mida on korrigeeritud Lääne–Viru Maksuameti ning Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse poolt läbi viidud revisjonide käigus saadud tulemuste ning eeluurimisel kogutud andmete alusel. Kuna eeluurimisel ei leidnud tõendamist, et OÜ Rekandi poolt väljastatud arved AS-le Pristis, OÜ-le Fram Ehitus ja OÜ-le Best Oil on allkirjastanud Kalev Ulst, siis nende arvete alusel tasumisele kuuluv käibemaks ei kuulu Kalev Ulstilt väljamõistmisele ja nende summade võrra kuuluvad vähendamisele ka laekumata käibemaksu summad. Kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse § 10 punkti 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käibemaksuseaduse § 13 nimetatud määra (18%) järgi. Sama seaduse § 10 punkti 2 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud arvutama käibemaksuseaduse §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa. Sama seaduse § 10 punkti 4 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. Sama seaduse § 18 lõike 1 punkti 1 alusel on lubatud maksukohustuslase maksustatavast käibest arvestatud käibemaksust maha arvata teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sama seaduse § 18 lõike 6 kohaselt on käibemaksu mahaarvamine lubatud ainult käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel, millel on muuhulgas märgitud ka müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber ning käibemaksukohustuslasena registreerimise number (käibemaksuseaduse § 24 lg 1 p 1). Kalev Ulstil oli vastavalt äriseadustiku §-le 183 OÜ Rekandi juhatuse liikmena kohustus korraldada Osaühingu Rekandi raamatupidamist. Raamatupidamise korraldamiseks oli ta OÜ-sse Rekandi tööle võtnud raamatupidaja R R . Raamatupidaja R R andis Kalev Ulst OÜ Rekandi raamatupidamise algdokumendid ning R R koostas algdokumentide alusel muuhulgas ka OÜ Rekandi käibedeklaratsioonid ja allkirjastas 1999.a jaanuari, 1999.a märtsi, 1999.a aprilli, 1999.a juuli, 1999.a augusti, 1999.a septembri, 1999.a oktoobri, 1999.a novembri, 1999.a detsembri ja 2000.a märtsi kuu kohta Lääne-Viru Maksuametile esitatud OÜ Rekandi käibedeklaratsioonid. OÜ Rekandi 1999.a veebruari, 1999.a mai, 1999.a juuni, 2000.a jaanuari ja 2000.a veebruari käibedeklaratsioonid on allkirjastanud Kalev Ulst. Valeandmeid on Kalev Ulst ise ning ka vahendlikult deklareerinud OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides alljärgnevalt: - 23.02.1999 esitas käibedeklaratsiooni 1999.a. jaanuari eest ja deklareeris 18%-lise määraga maksustatava käibe suuruseks 590 291 krooni ( revideerimise tulemusel kuulus deklareerimisele 585 584
lg 2 kirjeldatud tegevusega, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksu 1 312 248 krooni, seega rohkem kui 1 000 000 krooni, pani toime
¹ lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo ( teo toimepanemise ajal
S § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus esitas OÜ Rekandi endise juhatuse liikme Kalev Ulsti vastu esialgselt tsiviilhagi summas 1 312 248 krooni, mida vähendas 409 567 krooni võrra, võttes arvesse OÜ Serpent (reg nr 10561952) poolt OÜ-le Rekandi esitatud arveid (OÜ Serpent arved kogusummas 2 684 942 krooni, millest käibemaks moodustab 409 567 krooni), sest OÜ Serpent juhatuse liige V K andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, milles ta kinnitas tehingute toimumist OÜ Serpent ja OÜ Rekandi (Kalev Ulst) vahel. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse lõplikuks tsiviilhagiks OÜ Rekandi endise juhatuse liikme Kalev Ulsti vastu jäi seega tsiviilhagi summas 902 681 krooni. 9 Prokurör kohtuvaidluses ühines Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse seisukohaga OÜ Serpent osas, loobudes selles osas kohtualusele Kalev Ulstile esitatud süüdistusest. Samuti loobus prokurör kohtuvaidluses kohtualusele Kalev Ulstile esitatud süüdistusest selles osas, mis puudutavad tehinguid OÜ Rekandi ja OÜ Orgmetsa Talu (reg nr 10444360) vahel (OÜ Orgmetsa Talu arved kogusummas 2 478 499 krooni, millest käibemaks moodustab 378 076 krooni). Ühtlasi loobus prokurör kohtuvaidluses kohtualusele Kalev Ulstile esitatud süüdistusest selles osas, mis puudutavad tehinguid OÜ Rekandi ja OÜ Kubic Puidugrupp (reg nr 10367090) vahel (OÜ Kubic Puidugrupp arved kogusummas 443 709 krooni, millest käibemaks moodustab 67 684 krooni) ja tehinguid OÜ Rekandi ja OÜ Valvaora (reg nr 10436017) vahel (OÜ Valvaora arved kogusummas 1 886 573 krooni, millest käibemaks moodustab 287 782 krooni). Prokurör leidis kohtuvaidluses, et kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist tehingute toimumine OÜ Rekandi ja OÜ Foredon (reg nr 10118352) vahel, mistõttu selles osas prokurör kohtualusele Kalev Ulstile esitatud süüdistusest ei loobunud (OÜ Foredon arved kogusummas 1 107 209 krooni, millest käibemaks moodustab 168 896 krooni). Prokurör leidis, et kuna OÜ Foredon osas jääb summa 168 896 krooni alla 500 000 krooni, siis kohtualuse Kalev Ulsti käitumises ei ole enam kuriteokoosseisu, mistõttu kuulub menetlus lõpetamisele ja tsiviilhagi tuleb jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, mis aga ei võta ära võimalust vaadata tsiviilhagi läbi tsiviilkohtupidamise korras. Tsiviilhageja esindaja Reeli Proode Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusest jäi kohtuvaidluses oma varasemate seisukohtade juurde. Kaitsja v.-adv. Arri Tooming leidis kohtuvaidluses vastupidiselt prokurörile, et tõendatuks tuleb lugeda tehingute toimumine ka OÜ Rekandi ja OÜ Foredon vahel, mistõttu kohtualuse Kalev Ulsti suhtes tuleb teha õigeksmõistev kohtuotsus ja tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. KrMS § 14 lg 2 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Seega tuleb kohtualune Kalev Ulst mõista
lg 10 järgi õigeks OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises, s.o.
lg 2 kirjeldatud tegevuses, mille tulemusena jäi laekumata käibemaksu 1 143 352 krooni. Selle kohtualusele Kalev Ulstile esitatud süüdistuse tõendatuse osas, millest prokurör kohtuvaidluses ei loobunud, kohus seisukohta ei võta, sest tegemist on väärteokoosseisuga. KarS § 5 lg 2 näeb ette, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, on tagasiulatuv jõud. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRakS) § 3 lg 1 kohaselt lõpetatakse enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo kohta alustatud kriminaalmenetlus lähtudes sama seaduse § 1 lõigetes 1-3 sätestatud alustest. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-test 1 ja 3 tulenevalt vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav, samuti kuriteos süüdimõistetud isik, kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Süüdistusest tulenevalt oli Kalev Ulstile süüksarvatud tegu alates kriminaalkoodeksi kehtivuse lõppemisest 01.09.2002 kuriteona 10 karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Lähtuvalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üknes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tähtsust asjaolul, et 15.03.2007 jõustus karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (RT I 2007, 13, 69), millega tunnistati KarS § 386 lg 1 kehtetuks, sest KarS § 386 lg 1 nägi ette vastutuse maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise eest, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Kuna antud juhul jäi laekumata käibemaksu 168 896 krooni, s.o. vähem kui 500 000 krooni ning Kalev Ulst ei oma väärteokaristust analoogse teo eest, siis lähtudes KarSRakS § 1 lg 3 ja § 3 lg 1 kuulub kriminaalmenetlus Kalev Ulsti suhtes lõpetamisele osas, milles Kalev Ulsti süüdistatakse
lg 10 järgi selles, et ta esitas tahtlikult OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides valeandmeid, s.o.
lg 2 kirjeldatud tegevuses, mille tulemusena jäi laekumata käibemaksu 168 896 krooni. Kohtualuse Kalev Ulsti poolt toimepandu vastab väärteokoosseisule, kuid kuna väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat, on väärtegu KarS § 81 lg 8 kohaselt aegunud. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tsiviilhagi summas 902 681 krooni tuleb KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei takista nõude esitamist väljaspool kriminaalmenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarSRakS §-dest 1 lg 3, 3 lg 1, KrMS §-dest 14 lg 2, 301, 309 lg 2, 310 lg 2, 314, 422 lg 1 kohus otsustas: Mõista KALEV ULST
lg 10 järgi õigeks OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises, s.o.
lg 2 kirjeldatud tegevuses, mille tulemusena jäi laekumata käibemaksu 1 143 352 krooni. Lõpetada kriminaalmenetlus osas, milles KALEV ULST’i süüdistatakse
lg 10 järgi selles, et ta esitas tahtlikult OÜ Rekandi käibedeklaratsioonides valeandmeid, s.o.
lg 2 kirjeldatud tegevuses, mille tulemusena jäi laekumata käibemaksu 168 896 krooni. Jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi summas 902 681 krooni, läbi vaatamata. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta Kalev Ulst’i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt tsiviilhagi tagamiseks arestitud Kalev Ulst’ile kuuluvad OÜ Rekandi S & T (registrikood 10632876) 1 (üks) osa 11 nimiväärtusega 40 000 krooni ja OÜ Crediton (registrikood 10648469) 1 (üks) osa nimiväärtusega 40 000 krooni. Jätta OÜ Rekandi raamatupidamise algdokumendid, mis asuvad kuues eraldi kaustas, kriminaalasja juurde. Jätta Hansapanga poolt kohtule saadetud 1 diskett, milles VIII köites, tl 202-251 sisalduvad andmed, kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Eesistuja Rahvakohtunikud /allkiri/ /allkirjad/ H.Väinaste K:Mäekivi, L.Hein Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 05. märtsil 2008.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.