4-07-7614\5

4-07-7614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-7614 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
2. veebruaril 2008.a. Väärteoasi Kristjan Uusmets kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissari Aivar Hirs otsusele väärteoasjas nr. 2373,07,008975 28.11.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kristjan Uusmets kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3 – Rahuldada Kristjan Uusmets kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissari Aivar Hirs otsus väärteoasjas nr. 2373,07,008975 28.11.
3. jätta muutmata rahatrahvi suuruse osas. KarS § 66 lg.1 ja lg.3 alusel tasuda määratud rahatrahv 12000 krooni 10(kümne) kuu jooksul ,ühes kuus kuulub tasumisele 1200.-(üks tuhat kakssada krooni) Rahatrahv kuulub tasumisele Põhja Politseiprefektuuri arvele nr.10220035022014 Eesti Ühispank, kohustuslik märkida viitenumber
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2373,07,008975 28.11.2007 lisakaristuse osas ning jätta kohaldamata LS § 74-19 lg.2 alusel lisakaristus. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
5. veebruaril. 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissari Aivar Hirs otsusele väärteoasjas nr. 2373,07,008975 28.11.2007.a., millega karistati Kristjan Uusmets’a LS § 74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku suuruses summas s.o 12000 krooni ja sama § -i lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Rikkumine leidis aset 09.novembril 2007.a. kell 23.00 Padise vallas Harjumaal, kus isik Harju-Risti-Paeküla tee 2-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi. Kaebaja taotleb, et kohus võimaldaks jätta isikule alles mootorsõiduki juhtimise õigus ,samuti taotleb määratud rahatrahvi tasumist ositi, kuna materiaalne olukord ei võimalda sellist trahvi ühekorraga tasuda.. Kohtuväline menetleja –Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme, kohtuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt õiguserikkumise toimepanemise kohta ja kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuse muutmisega ja lisakaristuse mittekohaldamisega. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud asjas esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et isiku taotlus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused sündmuskohal . Nende ütluste kohaselt ta tunnistab sõiduki joobes juhtimist, kuid taotleb lisakaristuse mittekohaldamist, sest töökoht asub Tallinnas, aga elab isik Harju-Ristil. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguserikkumine on kvalifitseeritud õigesti liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi . Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse .Kohus leiab, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Sellest tulenevalt määras kohtuväline menetleja õigusrikkujale ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise miinimummääras s.o. 3-ks kuuks. Samas on Kristjan Uusmets kahetsenud oma tegu, esitanud sellekohase kirjaliku avalduse kohtuvälisele menetlejale. Kohtuistungil oma taotluse arutamisel seletas Kristjan Uusmets, et elukoha ja töökoha vaheline kauguse tõttu on tal tingimata vajalik juhilubade olemasolu, muidu kaotab ta töökoha , ka tööülesannete tõttu on vajalik juhilubade olemasolu. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Kristjan Uusmetsa karistamine alkoholijoobes juhtimise eest keskmisest suurema rahatrahviga täidab karistuse eesmärgi ning mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lisakaristuse kohaldamine ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik. Kohtunik