Väärteoasi nr.4-07-3248 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 06.11.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Mõistlik kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Jaak Paju kohtuvälise menetleja tunnistus nr 1156 kaebuse esitaja Andres Mandre osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 29.10.2007.a Ees – ja perekonnanimi: Andres Mandre isikukood: 34403200300 Kodakondsus: EV kodanik Emakeel: eesti keel Haridus: kõrgem Elukoht: xxx Töökoht: pensionär, FIE kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Sirle Pai Heldna poolt „22.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,015331 tehtud otsuse peale lisakaristuse tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800,- krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Materjalide kohaselt 26.05.2007.a. koostati väärteoprotokoll nr. AB 899988, mille kohaselt Andres Mandre 26.05.2007.a kell 11.11 ajal Harju maakonnas Laagna tee Varraku sild juhtis mootorsõidukit xxx xxx kiirusega 104+/-4 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 30 km/h. Kiirus mõõdetud töökorras ja taadeldud laser tüüpi seadmega Ultra Lyfe, nr UL003917, taatlustunnistus TTRSS-07/
- Mõõtmistingimused olid head, segavad tegurid puudusid. Kiirus mõõdeti paigal seistes, menetlusaluse isiku juhitud sõiduk lähenes pärisuunaliselt, kiiruse ületamine on fikseeritud 3-l sõidurajal. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna 22.06.2007.a.. otsusega väärteoasjas nr. 2314,07,015331 karistati Andres Mandret LS § 74-22 lg 4 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni. Andres Mandre jäi kohtuistungil kaebus juurde ning palus otsus tühistada, kuna omada juhtimisõigust on väga vajalik. Kaebuse kohaselt väärteoasjas on Andres Mandre nõus ka sellega kui lisakaristus asendatakse täiendava rahatrahviga. Andres Mandre selgitas, et Laagna tee sillalt maha pöörates eksis ta kiirusega, kiirustades nõupidamisele. Andres Mandre kinnitab, et ta eksis +21 või + 22 km/h, küsis politseilt nõu kuidas paremini sõita. Peres on 7 last, kellest 3 on koolis käivad ning elukohas on bussiliiklus hõre. Vaidleb vastu otsusele, sest tema isikut ei ole arvestatud. Ta on andnud panuse operatiivsõiduki juhtide koolitamisel, on nõus tasuma rahatrahvi kuni 4000 kr. 2 Kohtuväline menetleja Jaak Paju leidis, et mõistetud karistus muutmisele ei kuulu. Ta seletas, et isikut on 28.05.2005, 20.12.2005, 12.04.2007.a karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Kuna maksimumkaristus oli 12.04.2007.a määratud ja see ei mõjunud, siis antud juhul lisakaristuse määramine on põhjendatud. Rikkumine on tõendatud. Kohtuvälise menetleja ametnik palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et nõue ei ole põhjendatud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Protokollis on märgitud, millist autot mõõdeti, millise lugemi andis kiirusemõõtmise seade. Politseil ei ole kohustust kasutada seadmeid, milles on auto number ja pilt. Politseil on kohustus tutvustada inimesele rikkumist. Otsuse koostamisel on kasutatud kiirusemõõtmisseadme protokolli ja menetlusaluse isiku ütlusi. Väärtegude menetlemise kord sätestatakse Väärteomenetluse seadustikus ja Kriminaalmenetluse koodeksis (VTMS §-d 1 ja 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et ehkki need seadused ei sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama VTMS §-s 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Protokolli osas tuleb täita VTMS § 19 lg 1 p 6 nõudeid (riigikohtu
- oktoober 2003.a. otsus nr 3-1-1-105-03). 28.05.2007.a. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll A.Mandre suhtes kajastab kõiki nimetatud andmeid, sisaldab samuti sõiduki registreerimisnumbrit, kiiruse mõõtmise aega, kohta ja seadme näitu, mis vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas tõendiks, ning sellega on 26.05.2007.a menetlusalust isikut tutvustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda protokollis toodud asjaoludel. Kohtul puuduvad materjalid selle kohta, et ametnikel oleks mistahes põhjus karistada kaebuse esitajat teos, mida ta toime ei ole pannud. Samas on varem korduvalt liiklusväärtegusid toime pannud A.Mandrele valitud põhikaristuseks mitte raskem karistusliik - arest, vaid taas rahatrahv ja seda veidi üle keskmise karistusmäära. Samuti on kohaldatud lisakaristust minimaalmääras. Menetlusalusel isikul on võimalus lükata ümber väide, et teo toimepanija on tema, näidates, et ta ei viibinud sündmuskohal (esitades alibi). Käesoleval juhul ei ole olnud erimeelsusi selle suhtes, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis silmas peetakse - kõnealuse sündmuse aset leidmist on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud ka A.Mandre ise. Ta kinnitas, et tema sõites eksis kiirusega +21 või + 22 km/h. Materjalidest ei nähtu, et oleks vaidlus selles, et politseiametnikud
- a peatasid A.Mandre juhitud auto mingil muul põhjendusel. Ta peeti kinni põhjendusel, et ta ületas lubatud sõidukiirust. Nimetatud ajal ja kohas kinnipidamist ei ole menetlusalune isik kunagi eitanud. Menetlusaluse isiku järgmine argument on olnud see, et tema isikut ei ole arvestatud. Kohtu arvates nimetatud väide ei anna A.Mandrel põhjust väita, et karistuse mõistmisel tema isikut ei ole arvestatud. See nähtub otsuse koostamisel A.Mandre poolt esitatud vastulause arvestamisest, milles sisaldub tema kiirustamise põhjus, tunnistamine, vabandamine ja suhtumine teosse. Isiku arvestamine ei saa tingida tema poolt soovitud lahendit, s.t. arvestada tema soovi määrata suurem rahatrahv ja lisakaristust mitte kohaldada. Maakohus leiab, et A. Mandre kahetseb oma väärtegu. Kuigi 22.06.2007.a otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on kohtuväline menetleja karistust kohaldades kohtu arvates arvestanud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses süü tunnistamist ja kahetsust, mida sisaldab 31.05.07.a kiri Põhja Politseiprefektuurile (vastulause tl 3), sest seda arvestades on menetleja kohaldanud trahvi veidi üle keskmise seaduses toodud 3 karistus määras ning minimaalmääras lisakaristuse. Kohus jõuab sellisele järeldusele kuna 22.06.2007.a otsuse väärteo kirjeldus sisaldab lauset: „ Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut.“ Materjalide kohaselt on A.Mandre väärteoprotokollis märgitud kiiruse ületamise määra kohe omaks võtnud kogu menetluse kestel on ta oma süüd tunnistanud. Järeldus, et ta rikkus seadust tuleneb väärteoasja materjalidest, s.o. kohtuvälisele menetlejale antud vastulausest. Kaebuses kohtule ja kohtuistungil väljendas ta oma süü tunnistamist selgesõnaliselt. Ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata. Ainuüksi neist asjaoludest saab kohus järeldada, et A.Mandre kahetseb tegu ja on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab ta lisakaristuse, leides, et rahatrahv on liialt väike. Kohus arvestab A.Mandre poolt politsei korrakaitse osakonna õiendis märgitud analoogseid rikkumisi ja kustunud karistusi 16.08.2001-25.06.2003, mis on KaRS § 25 lg 1 p 1 alusel kustunud. Alates 28.05.2007.a on kaebuse esitaja toime pannud kokku 3 kiiruse ületamist, kusjuures 12.04.2007.a rikkumise eest on A.Mandret karistatud maksimaalses määras trahviga. Kohus peab vajalikuks A.Mandre karistuse uuel arutamisel tema kehtivatele väärteokaristustele otsuse tegemise aja seisuga erilist tähelepanu pöörata, kuna see teave avaldab mõju karistuse lõplikule raskusele. A.Mandre poolt oma isiku rõhutamine on kohtu arvates tingitud soovist vabaneda lisakaristusest, kuid ei mõjuta otsuse õigsust. Kõnealuses otsuses on kohtu arvates piisava põhjalikkusega analüüsitud kõiki A.Mandre kinnipidamise ja tema sõiduki kiiruse mõõtmisega seonduvaid tõendeid, sealhulgas ka tema enda ütlusi. Kuigi vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri
- aprilli
- a määrusele nr 112 peab liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite täpsusklass kiiruste kuni 100 km/h (k.a) puhul olema +3 km/h, ei näe kohus, et kiirusemõõtmise tulemuse märkimine kujul 104+/-4 km/h oleks halvendanud menetlusaluse isiku olukorda. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et kasutatav seade oleks olnud taatlemata. Karistus peab olema kooskõlas rikkumisega ja ka isikuga. Liiklusseadus § 74 22 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut või arestiga. Sama seaduse lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, arvestades õigusrikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteo toimepanek on tõendatud. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud säärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud, ta on karistuse mõistmisel järginud seadust. Väärteo toimepanemine A.Mandre poolt on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta A.Mandre on andnud allkirja. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks tühistamist. Karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse määramisel ei ole võimalik trahvi suurendamine kaebuse esitaja poolt nimetatud määras 4000 kr (mis ületab karistuse maksimaalmäära) ning lisakaristust mitte kohaldada. Tuleb arvestada, et karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.Mandret on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusnõuete rikkumise eest, trahvid on tasutud. A.Mandrele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. Lisakaristus on karistuse eesmärkide saavutamiseks kaebuse esitanud isikut arvestades igati põhjendatud, kuna nii suures 4 ulatuses lubatud sõidukiirust ületades pani A.Mandre toime liiklusohtliku teo, seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lubatud sõidukiiruse ületamine oli eriti ohtlik seetõttu, et see leidis aset tiheda liiklusega asulasisesel teel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 47, LS § 7422, VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135 kohus o t s u s t a s: Mitte rahuldada Andres Mandre, ik 34403200300, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Sirle Pai - Heldna poolt „22.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,015331 tehtud otsuse peale lisakaristuse tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800,- krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Määratud rahatrahv 1800 krooni tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele xxxxxxxxxxx EÜP, viitenumber xxxxxxxxxxxxxx. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik Merike Allikmäe