lg 1 kohaselt saab kohtusse kaebuse esitada juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi ning nendele õiguste rikkumisele tuleb kaebuses ka viidata. Kuigi Hilja Kull oma kaebuses ei ole otsesõnu viidanud Põhiseaduse sättele, millist tema suhtes menetluse lõpetamise määruse tegemisega rikuti, on seda võimalik tema kaebusest välja lugeda. ( „Solvav ja mõnitav on Toominga poolt toodud lõpetamise otsus, millega on kõik süüdistused tühistatud ja kurikaelad peavad pidu, et neile ei tehta midagi. Kuidas on see meie õigusriigis võimalik?“). Järelikult leidis Hilja Kull, et Aili Kiisk karistamata jätmisega rikuti tema põhiseaduslikku õigust riigi ja seaduse kaitsele, milline on sätestatud Põhiseaduse §-s 13. Kellegi teos väärteotunnuste ilmnemisel tuleb alustada väärteomenetlust ning selgitada välja väärteo toimepanemise asjaolud.
annab menetlejale võimaluse lõpetada menetlus juhul, kui menetleja ei pea selle jätkamist otstarbekaks. Kuna tegemist on erandolukorraga, peab sel alusel menetluse lõpetamise otsustuse tegija ka põhjendama, miks ta leiab, et menetlemine ei ole otstarbekas. Seega peab vastavas määruses olema esitatud need tunnused, mille alusel menetleja peab menetluse lõpetamist võimalikuks. Selline menetleja kohustus sisaldub ka
§-s 75 lg 2 p. 1. 07.01.2008 .a. määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta Aili Kiisk suhtes on aga täielikult motiveerimata. Kuigi kohtule saadetud väärteotoimikus oli eraldi lahtisel lehel väärteomenetluse lõpetamise määruse teinud Kalev Toominga ettekanne lõpetamise põhjuste kohta, ei saa sellisel kujul menetlusotsustuse põhjendust lugeda seaduslikuks ja arvestatavaks. Lõpetamise põhjustest ei ole teadlikud ei Aili Kiisk ega Hilja Kull. Ei ole ju mõeldav näiteks, kui esimese astme kohus jätab kohtuotsuses karistuse kohaldamise põhjendamata ja otsus kaevatakse edasi Ringkonnakohtusse, et kohtunik kirjutab karistuse põhistuse kuskile eraldi lehele ja saadab selle koos otsusega Ringkonnakohtusse.
1 kohustab väärteomenetluse lõpetamise määruses ära näitama lõpetamise põhjenduse. Kuna Aili Kiisk suhtes tehtud väärteomenetluse lõpetamise määrus on põhistamata, ei ole kohtul võimalik otsustada, kas menetluse lõpetamine Aili Kiisk suhtes oli põhjendatud või mitte. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna komissar Veiko Randlaine määrus Hilja Kulli kaebuse rahuldamata jätmise kohta, aga ka Põhja PP korrakaitsetalituse Anija konstaablijaoskonna vanemkonstaabel Kalev Toominga määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta Aili Kiisk suhtes kuuluvad tühistamisele. Kohtuväline menetleja peab hoolikalt kaaluma, lähtudes väärteo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku isikuomadustest, kas väärteomenetluse lõpetamine on otstarbekohane. Kui kohtuväline menetleja jätkuvalt leiab, et Aili Kiisk suhtes on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada, võib koostada uue määruse, ära näidates need asjaolud, mille alusel menetleja leiab, et menetlust ei ole otstarbekas jätkata. Mis puutub Hilja Kulli väitesse, et Aili Kiisk poolt pandi tema suhtes toime avaliku korra raske rikkumine ja kehaline väärkohtlemine, siis kuna tegemist on kriminaalkorras karistatavate tegudega, tuleb Hilja Kullil esitada avaldus Põhja Politseiprefektuuri või Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamiseks või kui selline avaldus on esitatud, peab menetleja kas alustama kriminaalmenetlust või jätab kriminaalmenetluse alustamata ning teatama vastavast otsusest kuriteoteate esitajale. Kohus juhindub
1 ja § 79 lg 3 p. 3. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.