ja § 424 järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati 2 Aleksandr Jõginõlva suhtes täitmisele Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 10.10.2006.a otsusega mõistetud karistus vangistus 9 kuud ja 27 päeva.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud vangistus 5 kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 27 päeva võrra, mõisteti Aleksandr Jõginõlvale liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel arvati Aleksandr Jõginõlva poolt kahtlustatavana kinnipidamise päev 27.02.2007.a karistusaja hulka, loeti Aleksandr Jõginõlvale mõistetud liitkaristusest kantuks 1 päev vangistust. Aleksandr Jõginõlvale mõistetud liitkaristusest jääb temal kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kanda veel 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise algus oli 28.02.2007.a ja lõpp on 24.05.2008.a. Aleksandr Jõginõlva kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav suhtleb vanglatöötajatega viisakalt, osales sotsiaalprogrammis. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul karistatud 1-korral. Võimalikul vabanemisel asub elama vanaema juurde Orissaare valda ja töökoha loodab leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Aleksandr Jõginõlva vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega koos lisakohustuste määramisega. Aleksandr Jõginõlv taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Prokurör ei toeta Aleksandr Jõginõlva ennetähtaegset vabastamist. Isik on korduvalt karistatud, kandnud karistust ka vanglas, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on ta määratud kriminaalhooldusele, kuid sellel ajal tarvitas alkoholi, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes ning katseajal. Arvestades isiku eelnevat karistatust, kuriteo toimepanemist katseajal, puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel katseajale määrates isik täidaks käitumiskontrollinõudeid ega paneks toime uut kuritegu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Jõginõlva ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Jõginõlv tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Jõginõlva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud, kandnud karistust ka vanglas, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on ta määratud kriminaalhooldusele, kuid sellel ajal tarvitas alkoholi, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes ning katseajal. Arvestades isiku eelnevat karistatust, kuriteo toimepanemist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel katseajale määrates isik täidaks käitumiskontrollinõudeid ega paneks toime uut kuritegu. Arvestades A. Jõginõlva poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.