lg 1, 2 - § 113 järgi ja karistati 6-aastase vangistusega.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 17.12.2003.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 1 aasta ja 1 kuu ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 1 kuu vangistust.
lg 1 järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka.
lg 1 järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg 04.11.-17.12.2003.a, so 1k 13p karistuse kandmise aja hulka. Kandmisele kuulub 6a 11k 17p vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.04.2004.a ja lõpp on 23.03.2011.a. Marlin Pärnaste kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vanglas töötanud ega osalenud õppetöös. Karistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 2-korral. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Vabanemise korral soovib elama minna ema ja elukaaslase juurde Pärnu. Töökoht ei ole garanteeritud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Marlin Pärnaste vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on vabaduses olemas positiivsed ja toetavad suhted, ta on valmis elama seaduskuulekalt. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Marlin Pärnaste taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 4-korral, vanglas viibib 1. korda. Kannab karistust tapmise katse eest. Ta kahetseb tehtut. Elukoht on olemas vanemate juures Pärnus ja töökoht on garanteeritud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on M. Pärnaste ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Pärnaste vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, M. Pärnaste kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mille sest talle määrati 7 aastat ja 1 kuu vangistust. Ta omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, eelnevalt on teda 4-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuriteo ta pani toime katseaja jooksul ja karistuse kandmise ajal, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Pärnaste ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Pärnaste tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Pärnaste isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, M. Pärnaste kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mille eest talle määrati 7 aastat ja 1 kuu vangistust. Ta omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, eelnevalt on teda 4-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuriteo ta pani toime katseaja jooksul ja karistuse kandmise ajal, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest 3 karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades M. Pärnaste poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.