1-07-15990\1

1-07-15990 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-15990 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Kersti Urbala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Kersti Urbala (isikukood: 47002134718; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kersti Urbala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 18.12.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kersti Urbala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kersti Urbala tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18.02.2002.a kohtuotsusega KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 186 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 3 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega osaliselt Lääne Maakohtu 09.05.1995.a otsuse järgi kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust. 2 Karistuse kandmise algus oli 19.04.2006.a ja lõpp on 19.04.2011.a. Kersti Urbala kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas vanglas kuni 2007.a augustikuuni tootmistöölisena AS Eesti Vanglatööstuses, osales sotsiaalabiprogrammis ning õpib viipekeelt ja korduvalt
2. klassis. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Võimalikul vabanemisel naaseb elama oma perekonna juurde Jõhvi ning töökoht on garanteeritud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Kersti Urbala vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna see annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kersti Urbala taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta Kersti Urbala ennetähtaegset vabastamist. Isik on kuriteo sooritanud katseajal ning mõistetud karistusest on tal veel ära kanda üle 3 aasta vangistust. Lähtudes eelkõige toimepandud kuriteoepisoodide rohkusest, nende iseloomust ning sellest, et ka eelmine kohtuotsus oli samalaadsete kuritegude eest, leiab prokurör, et Kersti Urbala ennetähtaegne vabastamine võib riivata oluliselt ühiskonna õiglus- ning turvatunnet. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Kersti Urbala ja prokuröri arvamuse, leiab, et Kersti Urbala tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on toime pannud rasked kuriteod ning karistusaja lõpp on alles 2011.aastal. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Urbala isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kuriteo sooritanud katseajal ning mõistetud karistusest on tal veel ära kanda üle 3 aasta vangistust. Lähtudes eelkõige toimepandud kuriteoepisoodide rohkusest, nende iseloomust ning sellest, et ka eelmine kohtuotsus oli samalaadsete kuritegude eest, leiab kohus, et K. Urbala ennetähtaegne vabastamine võib riivata oluliselt ühiskonna õiglus- ning turvatunnet. Arvestades K. Urbala poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik