Obsah (7)

§ 76§ 75§ 78§ 751§ 331§ 65§ 268

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-1774 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 76lg 4 alusel määrata Aare Pärnale katseaeg kuni 20.03.2011.

a. Vastavalt

§-le 751 lg 3 määrata Aare Pärna elektroonilise valve kestuseks 1 (üks) aasta. 3. Kohustada Aare Pärna katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o Tallinnas, x; • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 4.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 4, 7, 8 alusel määrata Aare Pärnale katseajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; • asuda tööle 2 nädala jooksul tingimisi vabastamisest alates; • osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks; • mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; • hüvitada kuritegudega tekitatud kahju katseajal igakuiselt vähemalt summas 500.krooni kuus. 5. Kohustada Aare Pärna elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. 6. Määrus Aare Pärna suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. 7.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Aare Pärna katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. 8.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aare Pärna keha külge.

1. Vabastada süüdimõistetu Aare Pärn karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 03.12.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-698/04 tunnistati A. Pärn süüdi

§ 331

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Pärna karistust Harju Maakohtu 21.12.

1. a. Kohtuotsus jõustus 20.12.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb seega 20.03.
3. a. A. Pärn on varem kriminaalkorras karistatud järgmiselt:
4. 02.04.1984 Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg2 p2 ja §197 lg2 p2 §15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud.
5. 23.01.1986 Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg2 p1,4, §197 lg2 järgi vabadusekaotusega 5 aastat 6 kuud ja lõplikuks karistuseks mõisteti, kogumis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, 6 aastat 5 kuud vabadusekaotust.
6. 01.12.1988 Harju Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 4 aastat ja lõplikuks karistuseks mõisteti, kogumis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, 6 aastat vabadusekaotust. Karistus ärakantud 08.09.1994.a.
7. 25.04.1996 Hiiu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud. 2
8. 10.06.1998 Harju Maakohtu poolt KrK §184 2 lg 2 järgi vabadusekaotusega 9 aastat ja lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema kohtuotsusega mõistetud karistustusega, 9 aastat 3 kuud vabadusekaotust.
9. 23.04.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK §177 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema otsusega mõistetud karistusega, 8 aastat 5 kuud 18 päeva vabadusekaotust.
10. 09.11.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK §177 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 1 kuu ja lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema otsusega mõistetud karistusega, 8 aastat vabadusekaotust.
11. 21.12.2001 Harju Maakohtu poolt KrK § 114 järgi vabadusekaotusega 3 aastat 6 kuud ja lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema otsusega mõistetud karistusega, 9 aastat vabadusekaotust. A. Pärn on viibinud kinnipidamisasutuses alates tema vahi alla võtmisest
12. aprillil
13. a. A. Pärn mõisteti Hiiu Maakohtu 25.04.
14. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud, karistuse kandmise aja kulgu arvestati A. Pärna vahistamises
15. aprillil
16. a. Vangistuses toime pandud kuritegude eest on A. Pärna vangistusega karistatud veel 5-l korral. A. Pärnale mõistetud karistuste liitmise ja osalise neeldumise kaudu on A. Pärna kokku karistatud 15 aastat 11 kuu ja 28 päeva pikkuse jätkuva vangistusega. Lisaks on A. Pärn Harju Maakohtu 04.05.
17. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 268

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ja karistatud rahalise karistusega 500 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 25 000.- krooni.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tekkis kinnipeetaval seega õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist seoses 1/2 karistusaja ärakandmisega alates 22.03.2003. a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tekib kinnipeetaval õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist seoses 2/3 karistusaja ärakandmisega alates 21.11.

1. a. A. Pärn on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud A. Pärna iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetav on õppinud Puiatu Erikoolis ja Sindi Erikoolis ning omandanud põhihariduse Tallinna Kutsekeskkoolis autoremondiluksepa erialal. Vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud arvutikursustel, samuti vihajuhtimise ja paarisuhete hoidmise ja taastamise sotsiaalprogrammides. Vabanemise korral on kinnipeetaval väidetatavalt võimalus asuda tööle OÜ x töödejuhatajana, samas puudub kinnipeetaval ettekujutus võimalikest tööülesannetest. Oma võimaliku elukohana on kinnipeetav nimetanud I. A.-le kuuluvat korterit x,. Vangistuse ajal on kinnipeetaval säilinud suhted lähedaste ja sõpradega. Viimased on A. Pärna väidetavalt ka majanduslikult toetanud. Riskiteguritena on iseloomustuses välja toodud iseseisva elu kogemuse puudumist, emotsionaalset ebastabiilsust, samuti probleeme alkoholi ja narkootiliste ainetega. Alkoholi ja narkootiliste ainetega on A. Pärnal olnud probleeme ka vangistuse ajal. Viimati tuvastati A. Pärnal narkojoove
2. aastal. Ka on kinnipeetav oma pikast vangistusajast tingitud autoriteetset positsiooni ära kasutades avaldanud negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele. Vangistuse ajal on A. Pärna distsiplinaarkorras karistatud neljal korral, neist üks on käesoleval ajal kehtiv karistus. Vangla hinnangul on A. Pärna suhtumine viimasel ajal muutunud paremuse poole. Sellele on kaasa aidanud pere toetus. Eelkõige K. J. ning kinnipeetava ja K. J. ühise lapsega suhtlemine on 3 muutnud A. Pärna väärtushinnanguid. Iseloomustuse koostajate arvates on A. Pärn motiveeritud koostööks kriminaalhooldajaga ennetähtaegse vabanemise korral. Siiski peetakse uute kuritegude riski suureks. Järsk elumuutus, grupi mõju, alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamine on riski suurendavateks teguriteks. Seetõttu on A. Pärna vabanemisel oluline kindla elukoha ja sissetuleku leidmine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise, samuti alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise vältimine, kasuks tuleks sotsiaalsete oskuste treeningu läbimine. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et vangistuse ajal on A. Pärna korduvalt karistatud, kuid kinnipeetav ei ole püüdnud tehtut varjata ja suudab adekvaatselt oma käitumist hinnata. Lähedastest suhtleb kinnipeetav K. J., oma venna A. P. ning sõprade I. A. ja M. M.. Samuti on tal sidemeid kriminaalkorras karistatud isikutega. Korter Tallinnas, x, kuulub I. A. ja viimane on allkirjastanud elektroonilise järelevalve nõusoleku. Kriminaalhooldaja hinnangul vastab nimetatud eluruum elektroonilise järelevalve nõuetele. Kinnippetava vabastusfondis on 12 600.- krooni. Kuigi A. Pärn on motiveeritud end parandama, siis tema eesmärgid on pinnapealsed ega ole selgelt läbimõeldud. Arvestades A. Pärna karistatuse ajalugu ja käitumist vangistuse ajal, peab kriminaalhooldusametnik uute kuritegude toimepanemise riski suureks. Kriminaalhooldusametnik ei ole avaldanud, kas ta toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist või mitte. A. Pärna vabanemise korral peab kriminaalhooldusametnik põhjendatuks määrata A. Pärnale lisakohustused vastavalt

§-le 75 lg 2 p-dele 1, 2, 4, 7 ja 8. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Pärn seletas kohtus, et ta on oma varasemast käitumisest teinud olulised järeldused ja soovib asuda vabaduses elama õiguskuulekat elu. Kinnipeetav selgitas vangistuse ajal toime pandud õigusrikkumisi sellega, et tal puudus tahe vabadusse pääseda. Muutused tema suhtumises on toimunud K. J. kohtumise ja nende ühise lapse sünni tõttu. Nimetatud sündmused motiveerivad teda hoiduma alkoholist, narkootikumidest, suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega ja täitma teisi kohtu poolt vajalikuks peetavaid piiranguid. Tööle soovib A. Pärn asuda elektrikuna OÜ-s x. Prokurör leidis, et kuigi kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad nii lähedaste isikute, elu- ja töökoha olemasolu, siis A. Pärna käitumine vangistuse ajal ei luba tal toetada kinnipeetava enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise taotlust. Prokurör märkis siiski, et kinnipeetava nõustumist elektroonilise järelevalve kohaldamisega olukorras, kus tal oleks õigus taotleda vabanemist ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseta, tuleb lugeda taotlust toetavaks asjaoluks. Kaitsja palus A. Pärna ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja arvates on selleks olemas formaalsed alused. Kaitsja avaldas, et A. Pärna vabastamist toetavad mitmed kinnipeetavat ja tema lähedasi puudutavad sotsiaalsed argumendid – kinnipeetava suhe K. J.-ga, mis on tekkinud ja püsinud vaatamata A. Pärna vangistusele, samuti elu- ja töökoha olemasolu. Just eeltoodu tõttu on kinnipeetav motiveeritud oma käitumist parandama ja väärib võimalust normaalse elu juurde tagasipöördumiseks. Kohtuniku seisukoht A. Pärn on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh esimese astme kuritegude toimepanemises. 4

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilist valvet kohaldamata, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on A: Pärn temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks nii

§ 76lg 2 p 1 kui p 2 järgi.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on A. Pärna tulevane elukoht aadressil x sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on eluruumi omanik I. A. allkirjastanud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks talle kuuluvasse eluruumi. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt

§-le 56 lg 1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt muu hulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et isiku vabastamisel talle karistusena määratud vangistusest ennetähtaegselt, tuleb

§-s 76 lg 3 sätestatud asjaolude arvestamisel samuti silmas pidada

paragrahvis 56 nimetatud karistamise eesmärke. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel hindab kohus võimalust motiveerida kinnipeetavat ennetähtaegse vabastamisega vabaduses õiguskuulekalt käituma, samuti uute kuritegude toimepanemise riskist tulenevat ohtu õiguskorrale. A. Pärn on Hiiu Maakohtu 25.04.

1. a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud. Karistusaja kulgu arvestatakse alates A. Pärna vahistamisest 23.03.
2. a. Vaatamata sellele, et A. Pärna karistusaeg oleks pidanud lõppema 22.09.
3. a, ei ole A. Pärn käesoleva ajani vabadusse pääsenud. A. Pärna on vangistuses toimepandud kuritegude eest karistatud 5-l korral, mille tulemusena on talle mõistetud karistusaeg pikenenud oluliselt. Kokku on A. Pärnale mõistetud jätkuvaks karistusajaks 15 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kohtu hinnangul on kuritegude jätkuv toimepanemine vangistuse ajal tõendiks sellest, et A. Pärn ei ole olnud motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel on kohtul muuhulgas kohustus hinnata kinnipeetava elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nii Tartu vangla iseloomustusest, kui ka kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et A. Pärn on tugevalt motiveeritud oma käitumist parandama ja tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Samuti on kinnipeetaval pikale vangistusajale vaatamata olemas tugev sotsiaalne tugivõrgustik nii perekonna, kui sõprade näol. Ka on kinnipeetavale vabanemise korral väidetavalt tagatud elu- ja töökoht. Viimast asjaolu on kinnitanud ka A. Pärna kaitsja, kelle sõnul on ta isiklikult kontrollinud esitatud väidete 5 paikapidavust. Kohus nõustub, et nimetatud asjaolud toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et ta puudus hommikuselt loenduselt. Distsiplinaarrikkumine on kohtu arvates väheoluline ja selle laadist ning varasemate kehtivate karistuste puudumisest tulenevalt ei pea kohus A. Pärna kehtivat distsiplinaarkaristust selliseks asjaoluks, mis kahjustaks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamise väljavaateid. Kohtu hinnangul kaaluvad kinnipeetava võimalikku õiguskuulekat käitumist toetavad sotsiaalsed argumendid üles kinnipeetava jätkuvast õigusvastasest käitumisest tulenevat ohu uute süütegude toimepanemiseks. Kohus märgib siiski, et kinnipeetava vabastamist toetavate argumentide kaal on üksnes väikeses osas suurem kui taotluse rahuldamata jätmist toetavate argumentide kaal. Otsustava tähtsusega on kohtu arvates asjaolu, et kinnipeetav on jätkuvalt nõustunud vabanemisega elektroonilise järelevalve alla, sõltumata sellest, et tal olnuks õigus taotleda enda vabastamist

§ 76lg 2 p 2 alusel, seoses 2/3 karistusaja möödumisega.

Kohtu arvates teenib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistamise üldist eesmärki, motiveerib A. Pärna vabaduses õiguskuulekalt käituma ning jätab elektroonilise järelevalve kaudu piisava võimaluse A. Pärna käitumise kontrollimiseks. Selliselt aitab ennetähtaegne vabastamine kinnipeetaval uuesti kohaneda ühiskonnaga, vähendades järsust elukorralduse muutusest tulenevaid riske. A. Pärna kohanemise toetamist ja kontrollimist kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve kaudu peab kohus eriti oluliseks A. Pärna pika vangistusaja tõttu - A. Pärn ei ole vabaduses viibinud peaaegu 13 aastat. Kohus on seisukohal, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata maksimaalne võimalik tähtaeg, s.o 1 aasta, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse A. Pärna keha külge. Makimaalset võimalikku tähtaega tuleb kohtu arvates kohaldada seetõttu, et kinnipeetava poolt vangistuse ajal toimepandud õigusrikkumised annavad aluse pidada A. Pärna poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu suureks. Selle ohu realiseerumise vältimiseks tulebki kohaldada elektroonilist valvet maksimaalse tähtajaga.

§ 76lg-le 4 tulenevalt kestab A.

Pärna katseaeg kuni 20.03.2011. a. Sellel ajal allutatakse A. Pärn

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades aga et A. Pärna poolt toime pandud õigusrikkumiste iseloomu, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning hüvitada kuritegudega tekitatud kahju katseajal igakuiselt vähemalt summas 500.- krooni kuus. Samal eemärgil tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka

§ 75

lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. A. Pärna paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoht 2 nädala jooksul.

Rutt Teeveer Kohtunik 6