1-08-1276\2

1-08-1276 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1276 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natali Duškina Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Silvar Tselištševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Silvar Tselištšev (isikukood: XXX; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Silvar Tselištšev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Silvar Tselištševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Silvar Tselištšev mõisteti süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.08.2006.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 2-aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus KarS § 64 lg 1 sätestatud alustel, s.o loeti kergeim karistus kaetuks 2 raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Karistusaja algus oli 17.07.2006.a, seega mahaarvamisele kuulub 24 päeva, ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 11 kuud ja 6 päeva. Karistuse kandmise algus oli 10.08.2006.a ja lõpp on 16.07.2008.a. Silvar Tselištševi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei õpi, ei tööta ega osale sotsiaalprogrammides oma haiguse tõttu. Enamuse asjast kinnipeetav viibib meditsiiniosakonnas statsionaaris. Vabanemisel soovib minna elama 1-toalisse korterisse XXX. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Silvar Tselištševi tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see on ennatlik ja raskesti teostatav. Kinnipeetaval puudub vanglast vabanedes elu korraldamiseks esialgu igasugune sissetulek. Tema töövõimetuspension on lõppenud ning ta peab seda uuesti taotlema läbi SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliiniku. Samuti on tal õigus toimetulekutoetusele, kuid selleks peab ta tegema taotluse Karksi Vallavalitsusele. Kinnipeetava 1-toaline korter vajab väga remonti ning ei ole väga elamiskõlbulik. Ei ole andmeid, et keegi kinnipeetava lähedastest oleks valmis teda materiaalselt toetama. Silvar Tselištšev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on S. Tselištševi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on S. Tselištšev korduvalt kriminaalkorras karistatud, 2000.a oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Tselištševi ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Tselištšev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Tselištševi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S. Tselištšev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, 2000.a oli ta vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades S. Tselištševi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik