1-08-1280\2

1-08-1280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1280 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Raivo Riismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Raivo Riismaa (isikukood: 38512075223; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Raivo Riismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Riismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Raivo Riismaa tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.12.2006.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 31.08.2005.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu ja 20 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 4 kuud ja 20 päeva. Karistuse kandmise algus oli 03.04.2006.a ja lõpp on 23.08.2009.a. 2 R. Riismaa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Ämari vanglas töötas OÜ-s E . Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama Raasikule ning töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Riismaa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilisele valvele, kuna kinnipeetav on varem 2-korral määratud kriminaalhooldusele ning mõlemal korral on ta katseaja kestel sooritanud uue seadusrikkumise, mistõttu R. Riismaa isikuna ei sobi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. R. Riismaa taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on R. Riismaa ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Riismaa korduvalt kriminaalkorras karistatud, 2 korda oli kriminaalhoolduse all, teine kord oli vabastatud tingimisi enne tähtaega, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Omab distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. Riismaa ja prokuröri arvamused, leiab, et R. Riismaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Riismaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R. Riismaa on korduvalt kriminaalkorras karistatud, 2 korda oli kriminaalhoolduse all, teisel korral oli vabastatud tingimisi enne tähtaega, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Omab distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades R. Riismaa poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik