lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 9 kuud ja 28 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud ja 2 päeva vangistust.
alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 26.01.2005.a kohtuotsuse järgi 2 ärakandmata vangistuse 3 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 29.11.2005.a ja lõpp on 31.10.2008.a. A. Karevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õppis 9. klassis, kuid jättis pooleli, vanglas töötanud ei ole, tegeleb spordiga. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde KohtlaJärvele ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Karevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on 2-korral kriminaalkorras karistatud ja ta ei ole teinud sellest vastavaid järeldusi. Kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, sest võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Aleksandr Karev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on A. Karevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Karev oli juba kriminaalhoolduse all, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Omab 4 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Karevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Karev oli varem kriminaalhoolduse all, kuid ei suutnud täita kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Omab 4 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades A. Karevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.