4-07-7535\1

4-07-7535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-7535 (2318,07,010652; 2315,07,013846; 2315,08,000484; 2315,08,000054) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Pavel Khrebtan (ik: 38404040242, elukohtXXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Pavel Khrebtan süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.
4. Pavel Khrebtanile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
5. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Pavel Khrebtanilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXX, märkides selgitusena: „Pavel Khrebtan, 407-7535, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.02.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 20.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 979108 selles, et 20.11.2008 kella 13.20 ajal peeti Sõle 29/31 maja juures kinni Pavel Khrebtan, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 6169/284 nähtuvalt tuvastati 20.11.2008 kell 14.35 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli ja bensodiasepiinide tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et on arvel Valeri Lobanovi juures, tarvitab Xanaxit ja Revotrili. 28.12.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 956552 selles, et 28.12.2007 kella 17.40 ajal peeti Paekaare 20 maja juures kinni Pavel Khrebtan, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 6899/476 nähtuvalt tuvastati 28.12.2007 kell 22.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja trankvilisaatoritest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokoli on menetlusalune isik märkinud, et võttis narkosõltuvuse vastaseid ravimeid. 31.12.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 993411 selles, et 31.12.2007 kella 16.03 ajal peeti Linnamäe tee 37 kinni Pavel Khrebtan, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5033/510 nähtuvalt tuvastati 31.12.2007 kell 17.10 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas Revotrili ja valget hiinlast. 13.01.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 944419 selles, et 13.01.2008 kella 16.04 ajal peeti Katleri 9 maja teises trepikojas kinni Pavel Khrebtan, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 141/141 nähtuvalt tuvastati 13.01.2008 kell 23.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas Xanaxit ja Revotrili ning jõi viina. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu üle antud menetlusaluse isikuga koos elavale isale. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, määrates selle maksimummäära lähedasena. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, samuti kiirabikaarte, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvide ja lühiajaliste arestidega. Rahatrahvidest on viimase kahe aasta jooksul suurem osa tasumata. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka seda, et menetlusalusel isikul oleks sissetulekuid, millest rahatrahvi tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ole varem korduvalt arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule toimepandud väärtegude eest aresti ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik