4-07-7602\2

4-07-7602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-7602 (2302,07,004328) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Imbi Kangur-Popova Väärteoasi Serhiy Zymaki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 30.11.2007 otsusele nr 2302,07,004328 Serhiy Zymaki karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Serhiy Zymak, IK: 38006290014, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Serhiy Zymaki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 30.11.2007 otsusele nr 2302,07,004328 Serhiy Zymaki karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 30.11.2007 otsus nr 2302,07,004328 Serhiy Zymaki karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 25.02.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 27.03.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 30.11.2007 otsusega nr 2302,07,004328 karistati Serhiy Zymakit LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni selles, et menetlusalune isik 01.11.2007 kella 12.45 ajal Paldiski mnt 83 juures juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“ tähistatud rajal, millega rikkus LE § 80 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Täiendavate selgituste saamiseta ei ole võimalik teha objektiivset otsust. Otsuses on märgitud, et menetlusalune isik on jätnud märkimata, miks kasutas manöövriks ühistranspordirada. Seega kui see jäi kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks, siis tulnuks välja kutsuda menetlusalune isik ja võtta seletused, et välja selgitada tegelik sündmuste käik. Ühissõidukirada on lubatud kasutada parempöörde tegemiseks kõrvalteele või –tänavale. Antud juhul rivistus kaebuse esitaja ümber, et sooritada parempööret. Enne pöörde sooritamist peeti ta aga kinni ja vormistati protokoll. Kaebuse esitaja püüdis anda selgitusi sündmuskohal, kuid need jäeti tähelepanuta. Samuti ei ole ka hilisemalt välja selgitatud, et kaebuse esitaja soov oli sooritada paremale pööret, mitte kasutada ühissõidukite rada liikluseks osalemiseks. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et ei ole otsusega nõus. Tunneb liikluseeskirja nõudeid. Eeskirjas ei ole öeldud, et ei tohi ühissõiduki rajale sõita. Manöövriks võib ja võib sealt ka tagasi sõita. Kirjutas vastulause, kuid ei mäleta, kas kirjutas midagi parempöörde kohta. Hiljem kirjutas politseijuhile pikema avalduse, kus selgitas täpsemalt, kuid ei mäleta, kas kirjutas parempöörde kohta. Humala ja Pirni tänava vahel on vähemalt kolm parempöörde võimalust hoovidesse ja ta pidi sõitma tuttavaga kokku saama Škoda Keskuse juurde mootrratturite riiete kauplusesse. Ülekuulatud tunnistaja, kui ta ka kohapeal oli, ei saanud midagi kuulda, sest oli teiste juures. Tema suhtles kiilaspäise ametnikuga ja vene keelt kõnelenud vuntsidega mehega. Sõitis küll ühissõiduki rajal, kuid ei teadnud kust ära pöörata. Mis puudutab taksot, siis seletas, et tal on oma taksofirma ja ta kaotab taksoveoloa, kuid ei saanud öelda, et on taksojuht. Oleks saanud ühissõiduki rajalt pöörata kas paremale või vasakule, kohti on seal palju. Oleks tekitanud seal ummikuid. Suunda tuleb näidata 3 sekundit enne manöövrit. Ei teadnud kuhu pöörata. Tunnistaja Tiit Ropsler seletas, et menetlusalune isik peeti kinni Paldiski mnt-l ühissõiduki rajal Mustjõe Gümnaasiumi juures. Menetlusalune isik liikus ühissõidukirajal alates jalakäijate valgusfoorist, kust saab minna Meremeeste Haigla juurde. Sõidukil ei olnud taksotunnuseid, so plafooni, logot, firma kleebist ega klienti. Menetlusalune isik ei öelnud, et ta tahab parempööret teha, samuti ei andnud ta suunamärguannet. Menetlusalune isik seletas kinnipidamise järgselt, et on taksojuht ja võib sõita ühissõiduki rajal. Pikalt menetlusaluse isikuga ei vestelnud, pidas vist ainult kinni, selgitas kinnipidamise põhjuse ja andis üle menetlejale. Kinni peeti natuke eemal sellest teeotsast, menetlusalune isik ei saanud pidama ja sõiduk oli poole auto võrra teeotsast üle. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Tunnistaja nägi 300 meetri kauguselt menetlusalust isikut sõitmas ühissõiduki rajal. Kinnipidamisel seletas menetlusalune isik, et on taksojuht ja võib seal sõita ning ei öelnud, et tahab teha parempööret. Menetlusalune isik seletas, et oli vähemalt kolm parempöörde võimalust, samas ei teadnud kuhu pöörata. Liikluseeskiri sätestab, et ühissõiduki rajale võib sõita esimesel parempöörde võimalusel. Pidanuks sõitma teisel rajal ja alles siis reastuma ühissõiduki rajale kui on vaja teha parempööret. Seega sõitis ühissõiduki rajal põhjendamatult. 2 Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LE § 80 p 1 nõude rikkumise eest. Kohtusse esitatud kaebuse kohaselt tahtis menetlusalune isik aga sooritada parempööret ja tema selgitused parempöörde kohta jäeti tähelepanuta. Väärteoprotokollis on aga menetlusalune isik märkinud, et kaebab politseikomissarile. Väärteoprotokolli koostamise järgselt 05.11.2007 esitatud avalduses liiklusjärelevalve osakonnale on menetlusalune isik märkinud, et palub trahv jätta välja kirjutamata, kuivõrd oli arusaamatus ja järjekordselt palub pöörata tähelepanu politseitöötajate tööle. Sellega on menetlusalune isik piirdunud ja vastulauses ei ole ühtegi selgitust selle kohta, mida on mõeldud arusaamatuse all. 02.11.2007 esitatud avalduses politseiprefektile on menetlusalune isik märkinud, et sõitis enne Selverit ühissõidukirajale ja peeti kinni. Politseiametnikud ei hakanud olukorda selgitama ega tundnud huvi selle vastu, et menetlusalune isik eeskirja ei rikkunud. Öeldi vaid, et igal juhul karistavad. Öeldi, et tal ei ole kehtivat registreerimistunnistust, kuigi oli pikendatud kuni aprillini
7. Kutsus 110 kaudu välja liiklusosakonna töötajad, kuid need vaid surusid kätt ja midagi ei teinud. Kategooriliselt ei ole nõus koostatud protokolliga. Seetõttu palub politseiametnike töös selgus luua kuna nad ei selgita välja asjaolusid. Ka selles avalduses ei ole menetlusalune isik märkinud seda, et ta oleks tahtnud teha parempööret ühissõiduki rajalt. Kaebuses on menetlusalune isik märkinud, et tahtis sooritada parempööret, kuid ei ole märkinud seda, kuhu ta tahtis pöörata. Alles kohtuistungil hakkas ta selgitama, et pidi kohtuma teise isikuga Škoda Keskuse läheduses asuva kaupluse juures, selgitades samas, et Humala ja Pirni tänavate vahel on vähemalt kolm parempöörde kohta ja ta ei teadnud kuhu täpselt pöörata. Seetõttu sõitiski ühissõiduki rajal ega lülitanud sisse suunamärguannet. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil esitatud väited ei ole tõsiseltvõetavad ja kannavad endas eesmärki määratud karistusest vabaneda ükskõik milliste seletuste alusel. On üldteada asjaolu, et Škoda Keskus asub pärast Paldiski mnt ja Pirni tänava ristmikku ja selleks et sinna jõuda, ei pea sõitma ühissõiduki rajal sadu meetreid, et seda keskust otsida. Nimetatud keskus on pilkupüüdev ehitus ja asub väga nähtaval kohal, mistõttu ei ole vaja seda eriti otsida. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta ei teadnud kuhu pöörata, kuivõrd parempöörde võimalusi oli palju, näitavad seda, et menetlusalune isik ei olnud oma versiooni täpselt jõudnud välja mõelda ning unustas ära, et enne seda väidet ütles ta seda, et pidi minema Škoda Keskuse juurde, millise asukoht on kõigile teada, sealhulgas ka kohtuvälisele menetlejale ja kohtunikule. Kuivõrd aga ta oli väidetavalt telefoniühenduses tuttavaga, kes teda sinna kutsus, siis oskas see tuttav öelda ka aadressi. Ometigi on parempöörde selgitused esitatud alles kohtuistungil, millest teeb kohus järelduse, et menetlusalusel isikul on olnud aega oma versiooni kaebuse esitamise järgselt välja mõelda ja sisustada. Juhul, kui menetlusalune isik pidi kokku saama tuttavaga eelmärgitud keskuse juures, siis pidi ta seda teadma ka kinnipidamise ajal ning ta oleks saanud kasvõi ühe reaga oma seletustes või avaldustes märkida. Seda aga menetlusalune isik ei teinud, mistõttu võib järeldada, et eesmärgist tuttavaga kokku saada Škoda Keskuse juures sai menetlusalune isik teada alles kohtuistungil, seega pärast kaebuse esitamist. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja sõnade kohaselt peeti menetlusalune isik kinni Paldiski mnt 83 juures. Seega ei olnud enam kuigi palju võimalusi paremale pöörata enne Pirni tänavat. Seejuures selgitas tunnistaja, et menetlusalune isik ei põhjendanud ühisssõidukirajal sõitmist mitte parempöörde tegemise sooviga, vaid sellega, et ta on taksojuht ja võib sõita kus iganes. 3 Taolistest tunnistaja ütlustest ja menetlusaluse isiku erinevatest versioonidest teeb kohus järelduse, et kaebuses esitatud versioon parempöördest ja sellele järgnenud täiendavad ning laialivalguvad ja vasturääkivad selgitused kohtuistungil, ei ole tõsiseltvõetavad ning menetlusalune isik kasutas ühissõidukirada liikumiseks kesklinna suunas, kuivõrd seal oli vähem sõidukeid ning menetlusalusel isikul ei olnud liikluseeskirja § 80 lg 1 sätetest tulenevat erandlikku vajadust kasutada sõitmiseks ühissõidukirada. Muuhulgas seletas menetlusalune isik ka seda, et ühissõidukirajal ei olnud sel ajal liikumas ei bussi ega maršruuttaksot. Sellisest väitest saab aga järeldada, et ta püüab õigustada sellist käitumist ka sellega, et ta ei takistanud ühistransporti. Kohus asub seisukohale, et LE § 80 lg 1 ei sätesta erandeid selle kohta kas ühissõidukirajal on hetkel ühistransporti liikumas või mitte. Selle raja sõitmiseks kasutamise keeld kehtib tingimusteta. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 4