1-07-3218\9

1-07-3218 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3218 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Igor Ivtšiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Igor Ivtšik Vanglas) (isikukood 37304170231; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Igor Ivtšik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ivtšiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Igor Ivtšik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.08.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat ja 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta ja 10 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg 08.11.-29.11.2005.a, s.o 22 päeva ja 17.03.-22.08.2006.a s.o 5 kuud ja 8 päeva, kokku 6 kuud. Ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 2 ja 4 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2006.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 23.08.2006.a otsus I. Ivtšiki eelvangistuses viibitud aja, kantud karistuse, kandmata karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning tehti uus otsus, millega KarS § 68 lg 1 alusel arvati I. Ivtšiki eelvangistuses viibitud aeg 8.-
2. novembrini 2005.a, s.o. 22 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.03.2006.a ja lõpp 25.12.2007.a. Igor Ivtšiki kohta 18.06.2007.a koostatud iseloomustusest nähtub, et I. Ivtšik on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibinud 6 korda. Iseloomustuse kohaselt I. Ivtšik ei teadnud, mida vabaduses teha, seepärast pani toime kuritegusid ning tarvitas narkootilisi aineid. Arvestades tema varasemat elukäiku ja narkootilise ainete tarvitamist, on iseloomustusest nähtuvalt uue varavastase kuriteo toimepanemise risk olemas. Peale vabanemist soovib I. Ivtšik elama asuda aadressile XXX. Ametlikult töötas I. Ivtšik nii ammu, et ei mäleta täpselt millal, kuid töösse suhtumine on positiivne. Vangla ja kriminaalhoolduse ametnikesse suhtumine on korrektne. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab I. Ivtšiki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, et soodustada tema ühiskonda sulandumist ja tagada samal ajal tema käitumise üle järelevalve. Vabastamisel ootab I. Ivtšiki kindel elukoht ja lähedaste toetus, töökoht puudub. I. Ivtšik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et uusi kuritegusid enam sooritama ei hakka ning kriminaalhoolduse tingimused on talle arusaadavad. Märgib, et kuriteo põhjuseks oli narkosõltuvus, kuid enam ei ole ta narkootikume tarvitanud 1,5 aastat. Prokurör ei toeta I. Ivtšiki ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et I. Ivtšikit on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud järjepidevalt varavastaste kuritegude toimepanemist. Ta on ka varemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid see lõppes ebarahuldavate tulemustega, kuna katseajal pani toime uue kuriteo. Tegemist on isikuga, kes vähemalt 4 aasta vältel on tarvitanud regulaarselt narkootilisi aineid ning tarvitas neid ka vahetult enne käesolevat vangistust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud I. Ivtšiki ja prokuröri arvamuse, leiab, et I. Ivtšik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on I. Ivtšiki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Ivtšiki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. I. Ivtšik kannab karistust varavastase kuriteo eest. Teda on ka eelnevalt samalaadsete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt viibinud vanglas – kõik see iseloomustab I. Ivtšiki kui isikut, kelle puhul mõistetud karistused oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei ole täitnud. Arvestades I. Ivtšiki kuritegelikku minevikku puudub kohtul veendumus, et I. Ivtšik oleks asunud paranemise teele. Takistuseks I. Ivtšiki tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist ning eelnevat narkootikumide tarvitamist. Liigne sisustamata aeg ning I. Ivtšiki senine sõltuvus narkootikumidest võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Ka vangla antud iseloomustuse kohaselt on uue varavastase 3 kuriteo toimepanemise risk olemas, arvestades just I. Ivtšiki varasemat elukäiku ja narkootilise ainete tarvitamist. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik