lg 2 p 2; § 418 lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 09.10.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud ja 1 päev võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 20.07.2004.a karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 20.07.2004.a ja lõpp on 21.06.2009.a. Sergey Yanko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas omandanud keevitaja ja tisleri eriala, samuti on käinud arvutikursustel ja võtab osa eesti keele kursustest. Vangistuse jooksul on 1-korral, 2005.a karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama vanemate juurde Tallinnasse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kriminaalhooldajal raske leida ühest seisukohta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise osas. Formaalselt on võimalik kinnipeetav määrata tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kuid kinnipeetav on korduvalt karistatud samalaadse kuriteo eest, mis ohustab teiste inimeste tervist ning ta on uue kuriteo toimepannud katseajal, mis näitab, et isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid. Sergey Yanko taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Varem on kohtulikult karistatud 1-korral. Vanglas viibib 1. korda. Kannab karistust narkokuriteo eest. Elukoht on vanemate juures ja töökoha garanteerib firma, kus isa töötab. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on varem karistatud, nimetatud karistus ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on uue kuriteo toimepannud katseajal. Tegemist oli mõlema kuriteo puhul samasisuliste kuritegudega, seotud narkootikumidega. Vabaduses tarbis isik narkootikume, seoses millega on uue kuriteo sooritamise oht vabaduses olemas. Kuna karistuse kandmise lõpp on 2009.aastal, siis on taotluse rahuldamine enneaegne. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Yanko ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Yanko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Yanko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem karistatud, nimetatud karistus ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on uue kuriteo toimepannud katseajal. Tegemist oli mõlema kuriteo puhul samasisuliste kuritegudega, seotud narkootikumidega. Vabaduses tarbis isik narkootikume, seoses millega on uue kuriteo sooritamise oht vabaduses olemas. Kuna karistuse kandmise lõpp on 2009.aastal, siis on taotluse rahuldamine kohtu poolt enneaegne. 3 Arvestades S. Yanko poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et S. Yanko poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib S. Yanko vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.