1-07-13137\2

1-07-13137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-13137 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kristo Kabbini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kristo Kabbin (isikukood 38211052738; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kristo Kabbin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Kabbini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kristo Kabbin tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.05.2007.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 15.09.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 29 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.04.2007.a ja lõpp 03.03.2008.a. 2 Kristo Kabbini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub motivatsioon põhihariduse omandamiseks, kuid töövõimelisus on hea ning teda võib võimalusel rakendada mistahes tööl. Kinnipeetav ei õpi ega tööta. Peale vabanemist soovib K. Kabbin elama asuda oma ema juurde aadressile XXX ning K. Kabbinil on soov asuda tööle Jõgeval asuvasse puidufirmasse. Sotsiaalne võrgustik K. Kabbinil on nõrk, kuna on viibinud 8 aastat vanglas. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleeme ning ta on motiveeritud vabanema alkoholi tarvitamisest. Käesoleva vangistuse ajal leidis tee usuni ning seeläbi endale lõpuks sisemise kindlustunde ja rahu, on leidnud oma elule tähenduse ja mõtte. Iseloomustuse kohaselt on K. Kabbini puhul oht uue varguse toimepanemises, ohu tõenäosus on suurem alkoholi tarbimisel ja töökoha puudumisel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Kabbini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Leiab, et K. Kabbini allutamine käitumiskontrollile ei ole sobivaim mõjutusvahend, kuna K. Kabbin on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ka käitumiskontrollile allutamisel. K. Kabbin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et uusi kuritegusid enam sooritama ei hakka ning kriminaalhoolduse tingimused on talle arusaadavad. Märgib, et vanglas ei õpi ega tööta, kuna viibib kinnises plokis isiklike probleemide tõttu. Elukoht vabaduses on olemas ema juures ning töökoht on garanteeritud. Prokurör ei toeta K. Kabbini ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et K. Kabbinit on eelnevalt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning ta viibinud korduvalt ka vangistuses, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud järjepidevalt kuritegude toimepanemist. Ta vabastati eelmisest vangistuses tingimisi enne tähtaega 02.04.2007, kuid juba järgmisel päeval peeti kinni kahtlustatuna uue kuriteo toimepanemises. Seega on tema järjekordne ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile ilmselgelt ebaotstarbekas, kuna suure tõenäosusega hakkab ta uuesti toime panema kuritegusid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Kabbini ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Kabbin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Kabbini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Kabbini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. K. Kabbin kannab karistust võõra asja omavolilise kasutamise eest. Teda on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt viibinud vanglas, viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil ta oli ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ning allutatud käitumiskontrollile – sellest saab järeldada, et K. Kabbin ei püüdnudki oma käitumist muuta, õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud ning mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Arvestades K. Kabbini senist õigusvastast elukäiku ei ole kohus veendunud, et K. Kabbin oleks asunud paranemise teele ning et käesoleval ajal enne tähtaega vangistusest vabanemisel suudaks ta elada õiguskuulekalt. K. Kabbin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. K. Kabbini ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalhooldaja. Kohtu hinnangul ei kaalu ka lähedase toetus ning elukoha olemasolu 3 vabaduses üles K. Kabbini poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning ei ole aluseks ennetähtaegsel vabastamisel. K. Kabbini vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik