1-07-12844\1

1-07-12844 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12844 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kaimi Visnapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaimi Visnapuu (isikukood 37310216521; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kaimi Visnapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule alates päevast mil isik sai või pidi määrusest teada saama. Asjaolud, menetlusosaliste seisukohad. Murru Vangla esitas 15.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaimi Visnapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kaimi Visnapuu mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 26.10.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 24.04.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1.a. 6 k 26 p võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 19.06.2006.a ja lõpp 12.07.2008.a. 2 K. Visnapuu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et 2007.a. sügisel on esitanud taotluse
2. klassi astumiseks. Peale vabanemist soovib elama asuda ema juurde aadressile: XXX. Kinnipeetava enda sõnul puudub töövõime täielikult, alates 2000.a. olevat ta 90% -lise töövõimekaotusega. Elukutse puudub. Vanglas viibides toetab teda rahaliselt ema, tema sissetuleku allikaks oli töövõimetuspension. Kinnipeetava sõnul on emaga on head suhted. Sõltuvusprobleemidest märgitakse alkoholi. Vabanemisel uue kuriteo toimepanemise oht on olemas ja selle põhjustavad kinnipeetava ebareaalne mõttemaailm ja ebaadekvaatne enesehinnang mis on tingitud psühhiaatrilistest probleemidest. Oma süüd kuritegude toimepanemises tunnistab ja selle põhjuseks nimetab ise armukadedust elukaaslase vastu. Režiimirikkumisi olnud ei ole. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Visnapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja märgib arvamuses K. Visnapuu alkoholiprobleemi, mille tulemusena on ta joobes olekus vägivaldne. Kooselus elukaaslasega oli konflikte. Valla sotsiaaltöötaja sõnade kohaselt ei vasta K. Visnapuu andmed, et elas enne kinnipidamist ema juures, tegelikkusele. Elukaaslane viibib hooldekodus. Valla konstaabel on avaldanud arvamust, et K. Visnapuu ei ole suuteline vabaduses seaduskuulekalt elama. Ema ja emaga koos elav vend ei soovi K. Visnapuu ennetähtaegset vabanemist. Riskifaktoriteks on elukoha puudumine, toetava lähivõrgustiku puudumine, väljakujunenud kuritegelik käitumine ja hoiakud, iseseisva toimetulekuoskuste puudumine. K. Visnapuu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et enam kuritegusid sooritama ei hakka, elukoht on vanemate juures Põlvamaal. Kuna on töövõimetu, siis töötada ei saa.. Prokurör ei toeta taotlust. Prokurör avaldab, et K. Visnapuu on varem korduvalt karistatud vanglas viibib teist korda. Võimalikul vabanemisel puudub kindel elukoht ning seda arvestades ei ole vabanemisel kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kohtumääruse põhjendused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Visnapuu ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Visnapuu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Visnapuu ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Visnapuu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. K. Visnapuu enda poolt avaldatud andmed invaliiduse kohta ei ole temal takistanud kuriteo toimepanemist. Vaatamata sellele, et vabaduses on tema sissetulekuallikaks pension, ei ole ta saadava summaga suutnud toime tulla, tarvitades alkoholi. Seega ei ole K. Visnapuu vabaduses viibides aru saanud eelkõige oma sotsiaalsetest vajadustest ja on riigilt saadu kulutanud alkoholi ostmiseks. K. Visnapuu on toime pannud varavastased kuriteod, kusjuures kannatanuteks on olnud samas paikkonnas elavad inimesed. Tema poolt toimepandud kuriteod on oma iseloomult muutunud julmemaks ja võõra vara enda valdusse saamiseks on ta kannatanute suhtes kasutanud füüsilist jõudu. Kohus arvestab ka asjaolu, et K. Visnapuul puudub vabanedes kindel elukoht ja seega ei ole kontrollnõuete täitmine teostatav. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 383, 384, 426,
3. Kohtunik