1-07-4883\3

1-07-4883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4883 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladimir Gurjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Gurjev (isikukood: 35712190258; viibib Murru Vanglas RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Gurjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Vladimir Gurjevi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Gurjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V. Gurjev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.08.2002.a otsusega KrK § 100 järgi ja karistati 8aastase vabadusekaotusega. Karistuse kandmise algus oli 25.12.2001.a ja lõpp on 25.12.2009.a. Kinnipidamisasutuses Vladimir Gurjevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on omandanud erikutsekoolis tisleri, lukksepa, keevitaja ja õmbleja erialad. Vanglas ei tööta seoses töökohtade puudumise tõttu. Vangistuse jooksul on 1-korral, 2005.a distsiplinaarkorras karistatud. Elu- ja töökohaga lubas poeg aidata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetav ei ole välja selgitanud ega määratlenud elukohta, kuhu ta vabanemisejärgselt elama asub. Vladimir Gurjev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistamata, vanglas viibib
2. korda. Kannab karistust tapmise eest. Elama läheb sotsiaalmajja, töökoha leiab vabaduses. Prokurör ei toeta Vladimir Gurjevi ennetähtaegset vabastamist. Ta kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vabanemisel puuduvad tal elu-ja töökoht ning ka lähedaste toetus. Seega puuduvad tema puhul eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. Sellest tulenevalt ei poolda ka kriminaalhooldaja tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Gurjevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Gurjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Gurjevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vabanemisel puuduvad tal elu-ja töökoht ning ka lähedaste toetus. Arvestades V. Gurjevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Arvestades, et V. Gurjevi poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Gurjevi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik