1-08-1448\3

1-08-1448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1448 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Eneli Pau Kaitsja Vladimir Sadekov Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Irina Muljukova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Irina Muljukova (isikukood: 47108263715; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Irina Muljukova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Irina Muljukova vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 30.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Irina Muljukova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Irina Muljukova tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 01.12.1998.a otsusega KrK § 100: § 115 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest, liites need karistused osaliselt 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti Valga Maakohtu 18.08.1997.a otsuse järgi kohaldamata karistus – 4 aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 16 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu 03.03.1999.a otsusega jäeti muutmata Narva Linnakohtu 01.12.1998.a kohtuotsus Irina Pertseva (Muljukova) suhtes. Irina Muljukova tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 17.05.1999.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi ja karistati 2-aastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 40 lg 3 loeti antud karistus kaetuks Viru Ringkonnakohtu 03.03.1999.a otsusega mõistetud 16-aastase vabadusekaotusega. Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.1999.a otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 17.05.1999.a kohtuotsus täpsustusega, et mõistetud karistusest on ära kantud varasema kriminaalasjaga seoses vahi all olnud aeg 06.03.-18.08.1997.a, s.o 5 kuud ja 13 päeva. Karistuse kandmise algus oli 28.10.1997.a ja lõpp on 15.05.2013.a. I. Muljukova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab AS V tootmistöö brigadirina, õppis XXX Ühisgümnaasiumis ning kutsekoolis I kursusel. Käib tihti kabelis ning kaplani vestlusel. Vangistuse jooksul on üle 20 korra distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama tuttava juurde Harjumaale Kiisale, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Muljukova vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval puudub kindel elukoht ja arvestatav sotsiaalne võrgustik. Irina Muljukova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud vägivallaga seotud kuriteod, mille asjaolud olid väga rasked. Mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2013.aastal. Vangistuses on kinnipeetav süstemaatiliselt rikkunud režiimi ja tema selline käitumine ei sisenda veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat, stabiilset elukohta, seega ei ole ka käitumiskontrolli nõuded täidetud. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd ta ei sobi käitumiskontrollile. Kaitsja leiab, et KarS § 76 alusel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Kuritegu oli küll väga raske, kuid seadus nüüd näeb ette ennetähtaegse vabastamise. On vaja arvestada ärakantud aja pikkust, süüdimõistetu isikut. Isik rikkus küll vanglarežiimi, kuid selle kohta on olemas õiguskantsleri kiri. Palub mitte võtta arvesse distsiplinaarkaristusi. Muljukova juhul on näha, et ta on teinud järeldusi ja on muutnud oma elu. Muljukova käitumine vanglas on olnud aktiivne ja ta tegi palju, et vabaduses normaalselt elada. Tema tütar vajab teda, Muljukova juba sai oma karistuse. Tal on elukoht ja elukoha andja toetus. Palub Irina Muljukova vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud I. Muljukova, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et I. Muljukova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel 3 arvesse kõik I. Muljukova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud kuriteod, mille asjaolud olid väga rasked. Mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2013.aastal. Vangistuses on kinnipeetav süstemaatiliselt rikkunud režiimi ja tema selline käitumine ei sisenda veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat, stabiilset elukohta, seega ei ole ka käitumiskontrolli nõuded täidetud. Arvestades I. Muljukova poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et I. Muljukova poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib I. Muljukova vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik