1-08-1402\2

1-08-1402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1402 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kaitsja Priit Tartu Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Raivo Rooduse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Raivo Roodus (isikukood: 36603184228; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Raivo Roodus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Raivo Rooduse vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Rooduse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raivo Roodus tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.01.2004.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistati 7-aastase vangistusega. 2 Karistuse kandmise algus oli 27.04.2003.a ja lõpp on 27.04.2010.a. R. Rooduse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole õppinud ega töötanud, ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, kuigi tema poolt sooritatud kuritegu näitab, et ta võib kasutada sobimatuid lahendusstrateegiaid. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist kavatseb elama asuda ema juurde XXX, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub R. Rooduse vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi võib eeldada, et mõningane risk uue kuriteo toimepanemiseks on olemas. Raivo Roodus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, milles olid kannatanuteks alaealised. Selliste kuritegude vastu võitlemine on riigi üks prioriteete ning ühiskonna ootused selliseid kuritegusid toimepannud isikute karistamiseks on väga kõrged. Arvestades seda, et kinnipeetava karistusaeg lõppeb 2010.a ning vangistuse jooksul ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides ega käinud süstemaatiliselt psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttudel, on prokurör seiskohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Samuti nähtub materjalidest, et kinnipeetav ei tunnista oma süüd, mis viitab samuti sellele, et karistuse eesmärgid ei pruugi olla täidetud. Eelnevast tulenevalt ei toeta prokurör kinnipeetava vabanemist. Kaitsja ei ole nõus prokuröri arvamusega. Karistusest on ära kantud üle 5 aasta. Kaitsja on küll nõus, et kuritegu oli raske, kuid juba on isik 2/3 karistusest ärakandnud. Ei oma tähtsust, kas isik tunnistab end süüdi või mitte, tal on õigus ennetähtaegseks vabanemiseks, seadusandja ja ühiskond on seda nõnda reguleerinud. Karistus oli tingitud peresuhetest. Isikul on elukoht, ema toetus ja garanteeritud töökoht, mistõttu ei ole seadusest tulenevat alust keeldumiseks. Leian, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kaitsja toetab vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. Rooduse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et R. Roodus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Rooduse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, milles olid kannatanuteks alaealised. Selliste kuritegude vastu võitlemine on riigi üks prioriteete ning ühiskonna ootused selliseid kuritegusid toimepannud isikute karistamiseks on väga kõrged. Arvestades seda, et kinnipeetava karistusaeg lõppeb 2010.a ning vangistuse jooksul ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides ega käinud süstemaatiliselt psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttudel, on kohus seiskohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Samuti nähtub materjalidest, et kinnipeetav ei tunnista oma süüd, mis viitab samuti sellele, et karistuse eesmärgid ei pruugi olla täidetud. 3 Arvestades R. Rooduse poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et Raivo Rooduse poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib R. Rooduse vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik