lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;
lg 2 p-de 2, 5, 7 alusel määrata Heinar AROLEPP`ile katseajaks järgmised kohustused:
p 2 kohaselt hakata Heinar AROLEPP´a katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Heinar AROLEPP´a keha külge. Vabastada süüdimõistetu Heinar AROLEPP karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrus Heinar AROLEPP´a suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Kohustada Heinar AROLEPP´a elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Heinar AROLEPP on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.11.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2312 ja karistuseks on
järgi mõistetud 2 kuu vangistust.
2 alusel on kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 14.05.2007.a. ja seega karistusaeg lõpeb 14.07.2008.a.
lg 1 p 1 järgi kandis kinnipeetav mõistetud karistusajast kuus kuud ära 14.11.2007.a. 05.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Karistust on isikul kanda jäänud 25. veebruari 2008.a. seisuga alla aasta. Heinar Arolepp´a on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Tartu Vangla toetab Heinar AROLEPP´a tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Heinar AROLEPP´a tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna ta on olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid pannud selle ajal toime uue kuriteo. Seega on alust arvata, et kriminaalhooldus ei ole H.Arolepp´a puhul piisavaks mõjutusvahendiks. Samas nähtub ettekandest, et H.Arolepp´al on olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja toetav lähivõrgustik. Erinevus eelnevast käitumiskontrollist on selles, et H.Arolepp on pöördunud abi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Spetsialisti konsultatsioonid on jätkunud ka vangistuses. Riskide maandamiseks teeb ta kohtule ettepaneku määrata H.Arolepp´ale katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi; pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt kahe kuu möödumisel alates vabanemisest ja alluda ravile, mida arst määrab ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusmetnikult nõusolekut saamata. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu H.Arolepp seletas kohtus, et ta asub elama oma abikaasa juurde aadressil: x. Tema esmaseks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension. Avaldab, et ta oskab teha pottsepatöid ning, et vanglas läbis ta keevitajate lühikursused. Käesoleval ajal annab omandatud teadmisi teistele edasi (õpetab). Kinnitab, et tal on tahe elada oma ülejäänud elu õiguskuulekalt ning kuna ta on aru saanud valitsevatest riskidest, siis on otsustanud alkoholi tarbimisest täielikult loobuda. Seoses sellega on ta käinud psühhiaatri vastuvõtul ning jätkab konsultatsioonidel käimist ka vanglast vabanedes. H.Arolepp kinnitab, et on nõus enda allutamisega liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Samuti on ta valmis allutama end vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhoolduse järelevalve alla ja täitma talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Kaitsja seisukoht oli, et H.Arolepp tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt põhjendusega, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. H.Arolepp kannab vangistusasutuses karistust esimest korda. Tal ei ole vanglas esinenud ühtegi distsiplinaarrikkumist kogu vangistusaja jooksul. Ta on aru saanud oma varasema käitumise ohtlikkusest, mistõttu on teinud kõik endast oleneva, et vähendada oma käitumisest tulenevaid riske: on käinud psühhiaatri vastuvõtul, on kinnitanud, et jätkab konsultatsioonidel käimist ka vangistusasutusest vabanedes, avaldab, et on loobunud alkoholi tarbimisest (ei tarbinud alkoholi juba enne vangistuse reaalsele täitmisele pööramist – kokku 1,5 aastat), tal on olemas kindel eluase, toetav tugivõrgustik ning suur tahe ennast muuta. Kaitsja palub vangla taotlus rahuldada. Prokuröri seisukoht oli, et H.Arolepp´a saab enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada põhjendusega, et H.Arolepp on valmis allutama end vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhoolduse järelevalve alla ja täitma talle pandud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Samuti on H.Arolepp nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et elektroonilise valve kohaldamine distsiplineerib isikut ning katseaeg soodustab H.Arolepp´a integreerumist ühiskonda ja tagab tema käitumise üle piisava järelevalve. Seega tuleb süüdimõistetule anda võimalus asuda seaduskuulekale teele. Kohtuniku seisukoht
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Heinar AROLEPP on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üheksa kuud, kandmata osa on alla aasta. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul H.Arolepp´a tulevane elukoht aadressil x on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. Oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud ka H.Arolepp´a abikaasa Õ, kes elab samal aadressil.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.Arolepp´a on kriminaalkorras karistatud neljal korra (neist kolmel korral joobes juhtimise eest). Kinnipeetavat ei ole vanglas oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud. H.Arolepp on käitunud õiguskuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ning sisekorraeeskirju. Vanglas viibides on H.Arolepp läbinud keevitaja lühikursused ning nüüd annab omandatud teadmisi teistele edasi. Uue kuriteo riski tõstvateks teguriteks on H.Arolepp´a probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Positiivne on, et H.Arolepp on kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. H.Arolepp´al on säilinud kontakt oma abikaasa ja poegadega, kes toetavad teda moraalselt ja vajadusel ka materiaalselt. Esmaseks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension. Seega on H.Arolepp´al vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kohtunik leiab, et H.Arolepp tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. H.Arolepp viibib vangistuses alates 14.05.2007.a. H.Arolepp´a senine elukäik (kuritegude korduvus) ning alkoholi tarvitamisega kaasnev vastutustundetu käitumise ilmnemine, viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 1 kuu, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse H.Arolepp´a keha külge.
Sellel ajal allutatakse H.Arolepp
Silmas pidades aga asjaolu, et H.Arolepp´a poolt toime pandud õigusrikkumised olid seotud alkoholi tarvitamisega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
Samal eemärgil tuleb talle panna
lg 2 ps 5 sätestatud kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt kahe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates ning alluda ravile, mida arst määrab. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka
lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kui H.Arolepp katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus
Vastavalt
lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui H.Arolepp paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Hele Ilisson Kohtunik 25.02.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.